Eesti ja teiste Balti riikide jaekaubanduse arutelus võrreldakse praegu võrreldamatut ja jäetakse inimestele mulje, et toiduainete käibemaksu alandamine on mõttetu, sest me teeme siin ise midagi valesti. Selline võrdlus vajab konteksti: konkurents Eesti, Läti ja Leedu jaeturul on täiesti erinev.
Ülipopulaarse petitsiooni autor Jana Guzanova ütleb, et kuigi rahvatasandil on Eestis keeruline muutusi ellu viia, siis ta annab parima, et tema algatus oleks erand ja Eestis kehtestatakse käibemaksuerisus toidule.
Rahandusministri asi ei ole tümitada inimesi, kes väljendavad toidu kalliduse üle muret ja toetavad selle käibemaksu alandamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Eget Velleste.
Turumajandus ei ole katki, isegi kui Reformierakond nii arvab
Eraettevõtjate pindade kokkulugemise asemel peaks riik keskenduma omaenda pindadele ja kulude kokkuhoiule, kirjutab finantsekspert Alar Voitka (Parempoolsed).
Võim Tallinnas tuleb haarata eksimatult ja väga kiiresti ning seetõttu kaaluvad populistlikud kaalutlused selgelt üles dogmaatilised mured, kirjutab Delovõje Vedomosti poliitikavaatleja Elkond Liebmann.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?