• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 12.12.11, 16:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

OECD hoiatab rahastamiskriisi eest

Arenenud riikidel tuleb järgmisel aastal silmitsi seista ahenevate rahastamisvõimalustega. Prognooside kohaselt tõuseb arenenud maade valitsuste laenamine tänavu üle 10 triljoni dollari ja kasv jätkub ka tuleval aastal.
Maailma juhtivaid tööstusriike esindava organisatsiooni OECD hinnangul muutuvad pinged finantsturgudel järgmise aasta jooksul veel tugevamaks, eriti kuna turge juhivad emotsioonid, mis oma ettearvamatu loomusega ohustavad valitsuste võimalusi oma võlgu refinantseerida.
OECD avaliku sektori võlgadega tegeleva osakonna juhi Hans Blommesteini sõnul muudab turgude emotsionaalsus riikidele laenamise kallimaks, mis omakorda seab ohtu valitsuste võimekuse maksta tagasi varasemaid võlgu. Ühtlasi lisas ta, et suuremas koguses eraturgudelt laenamine saab riikidele lähitulevikus olema väga suureks katsumuseks.
Kui riikidel ei õnnestu oma võlgu refinantseerida või laenupikendust saada võib neid hädaabi laenude näol tabada sama saatus, mis Iirimaad ja Portugali. OECD hinnangul jõuab organisatsiooni liikmete laenamine 2011. aasta lõpuks 10,4 triljoni dollarini, kasvades järgmise aastaga veel 0,1 triljonit. Tegemist on triljoni võrra suurema numbriga kui 2007. aastal ja peaaegu kahekordse summaga, võrreldes 2005. aastaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Probleemiks on ka kõrge lühiajaliste laenude osakaal, mis praegu ulatub ligi 44-protsendini. See tähendab, et võlgu tuleb tihedamini refinantseerida, mis omakorda muudab riigirahanduse ebastabiilsemaks, sest intressimäära kõikumised hakkavad suuremat rolli mängima.
Autor: Maarja-Liis Mitri

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele