Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IBM: mõtete lugemine pole enam ulme

    IBM avalikustas täna järjekordse iga-aastase ülevaate „IBM Next Five in Five“  innovaatilistest uuendustest, mis võivad järgmise viie aasta jooksul muuta seda, kuidas inimesed töötavad, elavad ja mängivad.

    „IBM Next Five in Five” põhineb turu- ja ühiskonnasuundumustel, mis eeldatavalt muudavad meie elu ning ka IBMi uutel tehnoloogiatel, mis need uuendused võimalikuks teevad, teatas ettevõte.
    1) Sa toodad eluks vajaliku energia ise
    Kõik, mis liigub või eraldab soojust  on potentsiaalne energiaallikas. Kõndimine. Jooksmine. Jalgrattasõit. Soojus, mis õhkub su arvutist. Isegi (reo)vee voolamine kodumaja torustikus.
    Taastuvenergia areneb viie aastaga nii kaugele, et suur osa energiast, mis täna lihtsalt raisku läheb, on võimalik kinni püüda, salvestada ning kasutada seda oma kodude, töökohtade ja isegi linnade valgustamisel-kütmisel.
    IBMi teadurid uurivad Iirimaal võimalusi, kuidas muuta ookeanilained elektrienergiaks, jättes samas loodus kahjustamata. 
    2) Sa ei vaja enam ühtki salasõna
    Igal inimesel on oma kordumatu bioloogiline identiteet ning peagi asendab su keha ehk bioloogiline võti tänased turvaparoolid ja salasõnad – sa ei pea enam looma ja meeles pidama kõiki neid erinevaid salasõnu. Kujutle, et saad sularahaautomaadist raha võtta aparaadiga lihtsalt rääkides (kõnetuvastusprogramm) või vaadates hetkeks väikesesse sensorisse, mis su isiku silmaiirise järgi tuvastab.
    3) Mõtete lugemine pole enam ulme
    Ulmefilmidest tuttav mõtete lugemine hakkab tõelisuseks saama. IBMi teadlased uurivad, kuidas siduda mõtted tehnikaga, nt arvuti või nutifoniga. Mõtled kellelegi helistamisest ja number on juba valitud!
    Bioinformaatika-teadlased on juba loonud kiivri, mille küljes olevad sensorid jälgivad aju aktiivsust, sellega seotud elektriimpulsse ning suudavad ära tunda ja tõlgendada inimese erinevaid näoilmeid ja ka meeleseisundeid. Arendatavat tehnoloogiat saavad näiteks arstid kasutada aju-uuringuil, insultide järelravis ning tuvastada ka varases staadiumis ajuhäireid, näiteks autismi. Lähitulevikus saab vähemalt mängude- ja meelelahutustööstuses kindlasti näha esimesi katsetusi.
    4) Digitaalne lõhe kaob
    Majanduskasv ja inimeste jõukus sõltuvad üha enam informatsioonist. Samas muutuvad info vahendamist võimaldavad mobiilid üha odavamaks – väiksema ostujõuga inimesed saavad tulevikus korda saata oluliselt rohkem kui täna. Arvatakse, et viie aasta pärast omab juba tervelt 80% Maarahvastikust mobiili, lõhe informatsiooni omanike ja mitteomanike vahel väheneb märgatavalt.
    IBM pakub täna Indias kirjaoskamatutele võimalust hankida ja vahetada informatsiooni häälsõnumite abil. Nüüd saavad needsamad indialased, kes enne elasid kui kotis, näiteks värskeid ilmateateid, mis aitavad otsustada, mil saaki külvata-väetada-lõigata, leida parimaid hindu oma kaubale, või siis hoopis infot arsti visiidi kohta.
    5) Rämpsmeil muutub oluliseks
    Järgneva viie aastaga võib tänane pealesunnitud reklaam hakata tunduma hoopis isikliku ja vajalikuna. Kujutle näiteks, et su lemmikbändi piletid on broneeritud sinu nimele juba sel hetkel, mil nad müüki tulid. Enamgi veel, need piletid on just selleks ainsaks õhtuks, mis sul kalendris vaba oli! Kõigest sellest annab sulle märku su mobiiltelefon, mille vahendusel võid piletid kohe ka ära osta. Või kujutle, et sulle antakse teada, et lumetorm on su reisiplaane segi löömas ning sulle pakutakse välja uued lennud?
    IBM on arendamas tehnoloogiat, mis analüüsib erinevad andmeid su maitse-eelistustest ja su isiklikust elust (kasutades näiteks sotsiaalvõrgustikke) ning pakub sulle siis infot, mis sulle tõepoolest vajalik on.
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.