IBM: viis uuendust, mis muudavad viie aastaga meie elu

Puudutus: te võite telefoni vahendusel puudutadaKujutlege, et ostate nutitelefoni abil pulmakleiti ja saate ekraanipinnalt katsuda, millisest satiinist või siidist see tehtud on või kuidas tundub käe all pitsloor. Või puudutada teisel pool maakera elava käsitöömeistri valmistatud õlasalli kude ja sellele tikitud pärleid. Mõned tööstusharud, näiteks jaemüügisektor, muutuvad viie aasta jooksul täielikult tänu uudsele võimalusele asju mobiilseadme vahendusel n-ö katsuda.

IBMi teadlased töötavad välja jaemüügi-, tervishoiu- ja teistes sektorites vajalikke rakendusi, mis kasutavad puudutuse simuleerimiseks kompimis-, infrapuna- ja survetundlikke tehnoloogiaid. Nende abil tunneb ostja sõrme seadmeekraanist üle libistades riide tekstuuri ja kude. Telefoni vibratsioonivõimalusi kasutatakse selleks, et anda igale esemele ainulaadne vibratsioonimuster, mis tekitab katsumistunde. Selles võivad olla lühikesed ja kiired või pikemad ja tugevamad vibratsioonijadad. Vibratsioonimuster on siidi, linase või puuvillase materjali puhul erinev ning aitab seega tekitada füüsilist aistingut, et materjali katsutakse päriselt.

Nägemine: üks piksel räägib rohkem kui tuhat sõnaInimesed teevad aasta jooksul 500 miljardit pilti. Igas minutis laaditakse YouTube'i 72 tundi videomaterjali. Üleilmne meditsiinilise piltdiagnostika turg kasvab prognooside järgi 2016. aastaks 26,6 miljardi USA dollarini.

Tänapäevased arvutid mõistavad pilte üksnes nende siltidel või pealkirjades oleva teksti järgi. Suurem osa teabest – pildi tegelik sisu – on veel mõistatus. Lähema viie aasta jooksul hakkavad süsteemid suutma pilte ja visuaalseid andmeid vaadata ja nende sisu tuvastada, samuti saavad pikslid nende jaoks tähenduse, nii et arvuti hakkab neid mõtestama sarnaselt sellele, kuidas inimene vaatab ja tõlgendab fotot. Tulevikus on arvutitel ajulaadsed võimed, mis lasevad neil analüüsida värve, mustreid või kontuure ning saada teavet visuaalsest allikast. See mõjutab väga tugevalt selliseid tööstusharusid nagu tervishoid, jaemüük ja põllumajandus.

Viie aasta jooksul rakendatakse neid omadusi tervishoius selleks, et saada kätte teavet näiteks sellistest mahukatest terviseinfot sisaldavatest kogumitest nagu magnetresonantstomograafilised, kompuutertomograafilised, röntgen- ja ultraheliuuringud ning koguda andmeid konkreetsete anatoomiliste või patoloogiliste seisundite kohta.

Heli: arvutid kuulevad seda, mis on olulineKas olete kunagi soovinud saada aru kõigist ümbritsevatest helidest ja mõista ka seda, mida sõnades ei väljendata?

Viie aasta jooksul luuakse hajusalt paigutatud tarkade sensorite süsteem, mis suudab tajuda heli erinevaid elemente, näiteks helirõhutaset, vibratsioone ja helilaineid eri sagedustel. Süsteem tõlgendab sisendeid ja suudab nende abil ennustada, millal kukub metsas puu või millal on oodata maalihet. See kuulab meie keskkonda ja mõõdab liigutusi või materjalide pinget ning hoiatab eesootavast ohust.

Sensorid tajuvad puhtaid helisid sarnaselt inimajuga. Süsteem, kuhu need andmed jõuavad, arvestab ka teisi modaalsusi, näiteks nägemise või puudutuse teel saadud teavet, ning võtab need aluseks helide liigitamisel ja tõlgendamisel. Uute tuvastatud helide kohta järelduste tegemisel võtab süsteem aluseks varasemad teadmised ja võime tunda ära korduvaid rütme ja mustreid.