Soome Ametühingute Keskliidu juht Lauri Lyly soovitas Eestil luua Soome eeskujul kolmnurkse süsteemi valitsuse, tööandjate ja töötajate vahel (ÄP 16.12.). Lyly eksib väites, et Soome konkurentsivõime põhineb sellel, et ametiühingud on üks pool otsustajatest.
Soome kolmnurkne süsteem tähendab, et valitsus loovutab korporatsioonidele parlamendile kuuluvat võimu. See on ebademokraatlik ja vale. Rahvasaadikud kaebavad, et neile antakse otsustamiseks “kolmnurga” ette valmistatud halb seaduseelnõu, mida muuta ega parandada ei tohi, sest eelnõu elluviimine on eelnevalt tööturuorganisatsioonidega kokku lepitud. Tekib olukord, kus kolmandikku rahvast esindavad organisatsioonid pääsevad tegema otsuseid, mis puudutavad kogu rahvast.
Lyly väide ametiühingute saavutustest palgaerinevuste vähendamisel on arusaamatu: kui ametiühing määrab kõrge miinimumpalga, jäävad vähem tootlikud töötajad töötuks. Juhul, kui vaid kõrgepalgalised teevad tööd, on tõesti palgaerinevused väiksemad, kuid sissetulekute ebavõrdsus kasvab, kogutoodang väheneb ja töötuid on rohkem. Mõnedel hinnangutel juba iga 13. tööealine isik Soomes töötab tasuta erinevatel praktikakohtadel, sest pakkuda on vaid kõrgepalgalist tööd. Isegi liitudesse mittekuuluvad ettevõtted on sunnitud kõrgemaid palku maksma.
Kui Eestis oleksid Soome miinimumpalgad, oleks enamik eestlasi töötud. Samal ajal kui Eestis on olnud ametiühingud väga nõrgad, on eestlaste tootlikkus, kogutoodang ja palgad kasvanud mitu korda kiiremini kui soomlastel.
Soome tööturg on praegu küllaltki ebastabiilne. Tulevikuprognoose tehes tuleb suurtel ettevõtetel koondada töötajaid mitu korda aastas. Pikaajalised kollektiivlepingud ei võimalda kiiret reageerimist muutuvatele turutingimustele. Ametühingud ähvardavad väga kergekäeliselt streikidega ning ainuüksi ebaseaduslikke streike on aastas sadu. On olnud olukordi, kus liidud on ähvardanud sulgeda poole Soome bussi- ja lennuliiklusest, sadamad ja muu tähtsa taristu.
Töökohti kaob alati, kuid nende asemele sünnib uusi. Töökoha kaotust ja ebameeldivaid töötingimusi ei pea nii palju kartma riikides, kus on võimalik kiiremini uus töökoht leida. Mõnikord ihaldatakse Eestis liigagi palju põhjamaist heaoluriigi fenomeni – tihti selle maksumust ja tagajärgi hoomamata. Ei ole mõtet igatseda solidaarsust, mille abil võetakse Eestilt tema konkurentsivõime seepärast, et Soome paremini konkurentsis püsiks.
Seotud lood
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Enimloetud
4
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
5
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Hetkel kuum
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele