Maksumaksja vaenlane on Ansip ja sõber Kirs-Toiger

Äripäeva meelest on aasta maksumaksja sõber Eesti Statoil ASi peadirektor Helle Kirs-Toiger, kes seisis ettevõtlushuvide eest ja seljatas müügimaksuvaidluses Tallinna. Aasta vaenlaseks tuleb kuulutada peaminister Andrus Ansip, mille poolt räägib tema seitse astutud või astumata sammu.

Alustuseks tahame kiita. Maksumaksja sõbra valikul lähtusime statuudist, mille järgi antakse tiitel isikule, kes on aasta jooksul oma tegude või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile. Helle Kirs-Toiger, kes läks müügimaksu pärast Tallinna ettevõtlusameti vastu kohtusse ja sai võidu, on annab oma käitumisega eeskuju, tõstab ettevõtjate teadlikkust nende õigustest ja avaldab vahetult kasulikku mõju rahakotile.

Maksumaksja sõbra kandidaate sõelusime tegelikult välja mitu. Tugev kandidaat oli ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle sekkumine euro päästepakettide arutellu peatas potentsiaalselt miljardite eurode väärtuses maksumaksja raha kontrolli ülemineku riigikogult valitsuse ainupädevusse. Aga ka mööblitöösturist tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi. Mõlemad seisid lõpuni vastu valitsuse teerullipoliitikale.

Seevastu maksuvaenlase üle vaidlust ei tekkinud. Kõige rohkem, koguni seitse, ja kõnekamaid argumente maksumaksja vaenlaseks kuulutamiseks laekus peaminister Andrus Ansipi kohta. Esiteks tõstis Ansipi juhitud valitsus taas makse. Näiteks alandas füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole, samuti tõstis aktsiisi. Teiseks oli maksutõus taas kiirustav ja lühikese etteteatamistähtajaga. Nii said ettevõtjad teada aktsiisitõusust alles riigieelarve menetlemisel riigikogus. Ja kuigi maksutõus lükati kuu võrra edasi, jääb tõusule maksumaksjavaenulik mekk külge.

Kolmandaks ei nõustunud Ansip langetama töötuskindlustuse makse määra vaatamata sellele, et reservid katavad juba kahe kriisiaasta kulud ja oleks, küll väiksemas tempos, kasvanud edasi ka makse langetamisel. Protestiks lahkusid maksumaksjatest tööandjad ja töövõtjad töötukassa nõukogust.

Neljandaks kasutab Ansipi juhitav valitsus maksumaksja raha kitsastes erakonnahuvides. Näiteks aastalõpus puhkenud skandaal, kus maksumaksja raha plaanitakse demokraatia arendamise sihtasutuse nime all kulutada oma erakonna ja selle propaganda rahastamiseks. Viiendaks pole Ansip kas suutnud, julgenud või on lausa pidurdanud mitme olulise reformi elluviimist tänu millele saaks kasutada maksumaksja raha efektiivsemalt. Näiteks haldusreformile pani järjekordselt lõpliku piduri teadaolevalt just peaminister. Samuti on juba sumbumas haridusreform. Kuuendaks ei ole Ansip parandanud viga, kus tema juhtimisel tõsteti riigilõivud sedavõrd kõrgeks, et õigusabi kättesaadavus kahanes. Lisaks vabaühendustele on viimasele korduvalt juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler Indrek Teder, kuid tulemusteta.

Seitsmendaks Ansipi katse võtta Eesti riigile pikaajalisi finantskohustusi ilma rahva esinduskogult, riigikogult, nõu küsimata. Jutt käib päästepakettides osalemisest, mille miljarditesse eurodesse ulatuvad maksumaksja raha otsused soovis Ansip viia põhiseadusvastaselt valitsuse ainupädevusse ja jätta riigikogult edaspidi nõusolek küsimata. Viimasel hetkel sekkus õiguskantsler Indrek Teder. Tõenäoliselt saab nimekirja jätkata.