- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,28
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit teeb panuse internetiärile
Euroopa Komisjon käis eile välja kaks olulist algatust. Esiteks on plaanis kõrvaldada takistused riikidevahelistelt kaardi-, interneti- ja mobiilimaksetelt. Teiseks on plaanis kahekordistada internetikaubanduse osakaalu aastaks 2015.
Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes meenutas sel nädalal internetikaubanduse eelistest rääkides, et ammu ei ole vaja enam vihmase ilmaga sobivat kaupa otsides tunde mööda poode kõndida, palju mugavamalt saab vajaliku kätte interneti kaudu kodust lahkumata. Ei sega ostukohtade kaugus ning pakkumiste vahel saab valida soodsaima. “Tarbijale pakub internet paremat valikut, suuremat paindlikkust ja paremat kvaliteeti,” rõhutas Kroes.
Ettevõtjatele ennustas Kroes aga potentsiaali õigel ärakasutamisel hüppelist müügimahtude kasvu. Kroes meenutas, et igal aastal vahetab globaalses e-kaubanduses omanikku 6 triljonit eurot. Euroopa hammustab sellest pirukast aga vaid väikese tüki.
Eurooplane ei usalda internetis ostes välismaad. Euroopa Komisjoni andmetel sooritab aastas küll 200 miljonit eurooplast ehk 40% elanikkonnast oma ostud interneti teel, kuid vähem kui neljandik neist teeb seda väljaspool oma riigi piire. Euroopa jaekaubandusest tervikuna moodustab e-kaubandus aga vaid 3,5 protsenti. Takistuseks on riiklikud reeglid ja süsteemid.
Nüüd on eesmärk muuta kauplemine internetis lihtsamaks, turvalisemaks ja läbipaistvamaks. Piiriülese internetikaubanduse osakaal peab tõusma aastaks 2015 seitsmele protsendile, kahekordistuma peab ka internetiäri osakaal Euroopa SKPs, mis seni on alla 3 protsendi. E-kaubandust peab omakorda toetama sujuvalt toimiv piiriülene kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete süsteem.
Iga töökoha asemele, mis kaob teistes majandusharudes, loob internetimajandus Euroopa Komisjoni andmetel 2015. aastaks juurde 2,6 uut töökohta. Kasu, mis tuleb madalatest hindadest ning toodete ja teenuste suuremast valikust internetis, hinnatakse 11,7 miljardile eurole, mis vastab 0,12 protsendile Euroopa SKPst.
Tarbijad võivad kõvasti raha säästa. Euroopa Komisjon on välja arvutanud, et kui e-kaubanduse osakaal tõuseks jaekaubanduses tervikuna 15 protsendile ja kui kõrvaldataks praegused siseturutakistused, siis võib tarbijale tekkiv kasu ulatuda 204 miljardi euroni ehk siis 1,7 protsendini Euroopa SKPst.
Eurostati statistika näitab, et aastal 2010 tegi vaid 17 protsenti eestlastest sisseoste interneti kaudu, samas Euroopa Liidu keskmine oli 41 protsenti.
Kõige innukamad internetis ostlejad elasid Taanis, Hollandis ning Suurbritannias, kus internetis oli kaupu või teenuseid ostnud vastavalt 68 ja 67 protsenti kodanikest. Eesti oli umbes samal tasemel ungarlaste, lätlaste ja itaallastega. Kõige vähem ostsid interneti kaudu rumeenlased ja bulgaarlased.
Ka ettevõtete poole pealt pole pilt palju parem. Aastal 2009 moodustas euroliidus firmade käibest e-kaubandus keskmiselt 14 protsenti. Juhtriik on siin Iirimaa 24 protsendiga, Eesti oli oma 9 protsendiga alles 18. kohal.
Hetkel kuum
Tasub teada
Eesti tase on keskpärane
Kõige innukamad internetis ostlejad olid 2010. aastal Taanis, Hollandis ja Suurbritannias.Eesti oli umbes samal tasemel ungarlaste, lätlaste ja itaallastega.Kõige vähem ostsid üle interneti rumeenlased ja bulgaarlased.
Üks küsimus
Miks on Eestis internetikaubandust nii vähe?
Mario Sõrm, majandusministeeriumi ekspertEestis on küll tarbijatele ja teenusepakkujatele kättesaadav kvaliteetne taristu, kuid siiski ei kasuta tarbijad e-kaubanduse võimalusi sellisel määral, mida võiks eeldada. Selle põhjusteks on peetud tarbijate vähest usaldust e-kaubanduse tehingute suhtes.Eestis on keskne küsimus nii pakkumise kui ka nõudluse stimuleerimine, mis pakkumise poolelt eeldab ettevõtjate huvi ja entusiasmi ning nõudluse poolelt suuremat tarbijate usaldust.Tarbijale on olulised ka lihtne ligipääs teiste liikmesriikide õigusele, ettevõtlust puudutavale infole ning e-teenustele kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Sageli on piiriülese e-kaubanduse piiravad tegurid tarbijate soovid ja eelistused, mille tõttu langetatakse ostuvalik sageli kodumaise ettevõtja pakutavate kaupade või teenuste kasuks, kuigi sellel kaubal või teenusel on olemas ka arvestatav välismaine alternatiiv.
Hetkel kuum
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
“100 inimest pole palka saanud”
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
2
“100 inimest pole palka saanud”
5
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
6
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele