Sampo Panga kasum kasvas mullu kaks korda

Panganduse ja majanduse kiiresti muutuvas keskkonnas säilitas Sampo Pank valdavalt oma tulu- ja kulubaasi, kommenteeris Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe majandustulemusi. Aasta tegevustulu oli 62,7 mln eurot (aasta varem 65,8 mln €) ning tegevuskulu 25,5 mln eurot (25,2 mln €).

Sampo Pank järgib Danske Bank Groupi laenude konservatiivse hindamise poliitikat, kuid lisaprovisjone IV kvartalis ei moodustatud. Laenude allahindluste reservi suhe laenuportfelli on Sampo Pangas 2011. aasta lõpu seisuga tasemel 8,2% (10,1%).Pank väljastab rohkem uusi laene. Laenuportfelli kogumaht küll IV kvartalis vähenes, kuid alanemise tempo on oluliselt aeglustunud. Laenude ja liisingute kogumaht oli aasta lõpu seisuga 1,36 mld eurot (1,61 mld eurot).

Rehe sõnul on hoiustamisturul Sampo Panga positsioon tugev, stabiilne ning usaldusväärne. 2011. aasta IV kvartali lõpus ületas hoiuste maht laenuportfelli 362 mln euro võrra. Hoiuste maht püsis tasemel 1,72 mld eurot (1,70 mld eurot).

2011. aastal tasakaalustas Sampo Pank laenude ja kohustuste portfellid. Klientide hoiused ületavad pangas stabiilselt klientide laene. Kui 2011. aasta alguses ületasid hoiused laenusid ligikaudu 100 mln euro võrra, siis aasta lõpuks ületasid hoiused laene enam kui 350 mln euro võrra.Laenude/hoiuste suhtarvuks on kujunenud 78,9% (2010. aastal oli suhtarv 94,6%).Pank tegutseb kõrge ja stabiilse efektiivsusega. Aasta lõikes oli kulu/tulu suhtarv 40,7% (aasta varem 38,3%).

2011. aastal tehti välismakseid 6% ja kaarditehinguid 7% enam kui eelnenud aastal.

Rehe hinnangul jätkus 2011. aastal lojaalsusprogrammi ISEKAS - ISE ja KASulikult võidukäik. Juba pea 50% Sampo Panka kasutavatest eraisikutest on pidanud mõistlikuks liituda programmiga, kus klient saab ise valida, milline on talle ja ta perele kõige kasulikum hinnastamismudel, rääkis panga juht. 2011. aasta novembris hakkas Sampo Pank pakkuma samadel põhimõtetel teenuseid ka ettevõtjatest klientidele, tuues turule lojaalsusprogrammi Äriklass.

„2011. aasta IV kvartalis aeglustus majanduse kasvutempo. Euroala võlakriisi tõttu on nõrgenenud nende riikide majanduslik olukord, kes on Eestile olulised ekspordipartnerid. Eesti majanduse käekäik ja tulevik sõltuvad suurel määral väliskeskkonna muutustest ning võlakriisile kiirete lahenduste leidmisest. See omakorda mõjutab ettevõtete ja eraisikute käitumist, mis on suunatud säästmisele ning läbimõeldud riskide võtmisele. Tervikuna on Eesti majandus aastaga oluliselt suurendanud finantstagavarasid ning parandanud likviidsust, et tulla paremini toime 2012. aastal ees ootava üldise majandusliku ebastabiilsusega," kommenteeris Rehe möödunud aasta tulemusid.