Putin tagasiteel Kremlisse

Valijatele antud helded lubadused on populaarsusnäitajad uuesti tõusule viinud, kirjutab agentuur Bloomberg.

Arvamusküsitluste järgi saab Putin täna umbes 60% häältest, mis on enam kui teise vooru vältimiseks vajalikud 50%.

Lävepaku küsitluse tulemusi on oodata Moskva aja järgi kell üheksa õhtul, mille järel avaldatakse ka esialgsed tulemused. Valimiste lõplikud tulemused selguvad kümne päeva jooksul.

Esimest korda 1999. aastal võimule tõusnud Putin, kes 2008. aastal loovutas presidenditooli oma protežeele ja sai ise peaministriks, on valimiste eel silmitsi olnud pretsedenditute protestimeeleavaldustega. Põhjuseks detsembris toimunud parlamendivalimised, mille tulemusi opositsiooniparteide väiteil võltsiti.

Valimikampaaniat tehes on Putin sõitnud mööda riiki ringi, lubades pensionide ja palkade tõusu.

„Putinil on olnud väga edukas valimiskampaania ja on selge, et ta võidab juba esimeses voorus,“ ütles Bloombergile Moskva Poliitilise Informatsiooni Keskuse juht Aleksei Muhhin. Inimesed hääletavad tema poolt, kuna ükski oponent ei ole suutnud näidata, et oskab probleeme lahendada nagu tema.“

Samal ajal kui Euroopa riigid pingutavad püksirihma, mis on kaasa toonud valitsuste varisemise Rumeeniast Hispaaniani, on Putin lubanud aastani 2018 valitsuse kulutusi suurendada 4,8 triljoni rubla (170 miljardi dollari) võrra, mis vastab 5%-le SKPst, hindab Capital Economics.

See raha paisutab pensionäride, tudengite, riigiteenistujate ja sõjaväelaste sissetulekuid. Ka ei plaani Venemaa valitsus pensioniea tõusu.

Aasta algusest on rubla USA dollari suhtes tugevnenud 9,7% ning börsiindeks Micex kerkinud 15%.

Putin saab tõenäoliselt 60,3% häältest, teatas avalike uuringute keskus FOM 27. veebruaril. Lähim konkurent on kommunistide liider Gennadi Zjuganov, kes võib sama küsitluse järgi saada 16,2% häältest. Teistest kandidaatidest prognoositakse liberaaldemokraatliku partei juhile Vladimir Žirinovskile 8,8%, miljardär Mihhail Prohhorovile 8,6% ja Putini liitlasele Sergei Mironovile 6,1% suurust toetust.

Putini toetus kahanes järsult läinud aastal, kulmineerudes tänavaprotestidega detsembrikuiste parlamendivalimiste järel. Jaanuaris olid Putini populaarsusnäitajad kõigest 37% tasemel.

„Valimiste teine raund on väga ebatõenäoline,“ ütles Levada keskuse direktor Lev Gudkov, kelle sõnul moodustavad Putini peamise toetajaskonna väikese ja keskmise suurusega linnade ja maapiirkondade elanikud. „Populistlikud lubadused peatasid langustrendi ja tõid kaasa kõrgendatud ootused.“

Sel nädalal kordas Putin, et presidendiks saades nimetab ta oma peaministriks praeguse presidendi Dmitri Medvedevi.

„Me kujutame endast ühtset poliitilist jõudu ja me oleme juba varem otsustanud, et presidendivalimistel kandideerib see, kellel on rohkem väljavaateid otsustavat võitu saada,“ ütles Putin. „Kui riigi kodanikud usaldavad mulle presidendi kõrge ametikoha, teen Medvedevile ettepaneku valitsust juhtida.“

Kas Putin võiks uuesti presidendiks kandideerida ka 2018. aastal ei ole ta enda sõnul veel otsustanud.

„Ma ei tea, kas ma tahan jääda enam kui 20 aastaks,“ ütles ta neljapäeval välismaiste ajalehetoimetajatega kohtudes. „Ma ei ole veel otsustanud.“

Putini vastased plaanivad valimistejärgsel päeval Moskvas protestimeeleavaldusi ning lubavad nendega jätkata kuni presidendi ametisse astumiseni 7. mail ja sealt edasi.

Eelkõige väheneb Putini toetus Venemaa keskklassi hulgas, kes moodustab kolmandiku elanikkonnast, ütles Moskva Strateegiauuringute keskuse juht Mihhail Dmitriev.