Mihhail Kasjanov: teie riigis on lihtsalt hea elada

Venemaa peaminister aastatel 2000-2004 Mihhail Kasjanov kinnitab, et statistikaameti andmetel kolib Venemaalt Eestisse aastas 2,5 korda rohkem inimesi kui Eestist Venemaale. „Sellist nihet seletatakse erinevalt,” ütleb Kasjanov. „Kes arvab, et Venemaa toormepoliitika ei luba ambitsioonikatel inimestel saavutada oma eesmärke, kes aga arvab, et Venemaalt „põgenetakse” poliitilistel motiividel.”Järgneb Delovõje Vedomosti intervjuu Mihhail Kasjanoviga.

Olite Venemaa peaminister üle kolme aasta. Kas tol ajal oli teil selliseid Eestiga seotud projekte, mis praegu on kalevi all?Ei, niisuguseid projekte ei olnud, sellel polnud mõtet. Tol ajal meil ei olnud Eestiga probleeme. Ei olnud edasiliikumist ega mittemõistmist. Koostöö Balti riikidega sai alguse Leedust, kui oli sõlmitud tagasilubamisleping (2003. aastal – DV). Lisaks räägiti palju piiridest.

Kas see tähendab, et Eesti teid ei huvitanud?Nii ei saa öelda. Pigem ei teinud Eesti-Vene suhted tollal mulle muret.

Et selline süsteem üles ehitada, peab riigis midagi toimuma. Millal Putini režiim kukub?4-5 aasta pärast.

Kuidas see juhtuma hakkab?Kui Putin ja tema ringkond lähenevad probleemile loogiliselt ja mõistusega, siis nad aktsepteerivad meie pakutud strateegiat. Eelkõige peavad tulema vabad presidendi- ja parlamendivalimised. See lubab vältida nii revolutsiooni kui ka sotsiaalset kriisi. Võim aga muutub mitte viie, vaid kolme aastaga. Meie partei püüab seda saavutada.

Kujutage ette süngemat stsenaariumi: jätkub tsentsuur, mis pärast ajutist „sula” alustas jälle tööd, suletakse raadiojaam „Ehho Moskvõ”, opositsioon visatakse tele-eetrist välja…Seda seal ei ole praegugi! Neid pole kunagi TV-sse lastud!

Teid pole lastud, aga Nemtsov ja Rõžkov hiljuti seal esinesid.Üks kord. See oli meediakanalite liberaliseerimine. Mind ja Kasparovit, näiteks, pole sinna lastud. Ega lasta kunagi.

Selge. Aga kui võimud alustavad opositsioonivastast võitlust ning algavad vahistamised. Et eurooplased ei segaks, lastakse neil gaasihind alla. Ning kõik jätkub vanaviisi. Mida te sellisest variandist arvate?Kui salakaval stsenaarium! Usun, et selle realiseerimisvõimalus on väga väikse. Muidugi, on neid, kes mõtlevad, et see, mis oli eile normaalne, võib veel pikka aega püsida. Kuid tegelikult see, mis oli eile, on poolseisak, mida Putin nimetab „stabiilsuseks”. Tema jaoks tähendab stabiilsus seda, kui inimesed elavad oma elu ega mõtle poliitikale, ainult tema, nagu hea isa ikka, mõtleb kõigi peale. Nii tahab Putin. Kuid selle juurde tagasi tulla on raske. Esimesed muutused on toimunud. Uute poliitiliste parteide registreerimise reeglid muutuvad lihtsamaks. Kui seda ei juhtu, tuleb uus meeleavalduste laine.

Kas räägite Medvedevi poliitilistest reformidest, mis on sattunud ägeda kriitika alla, kuna on mõeldud välja keeruline ja segane skeem, mille kohaselt Venemaa jaotatakse 225 valimisregiooniks?Selles osas on seaduseelnõu vale. Kui spetsialistid puurisid sellest läbi (tavainimesel on raske seda teha), siis oli selge, et see on koostatud partei Jedinaja Rossija kasuks. Kuid võrreldes sellega, mida tahavad kodanikud, on see köömes.

Mida nad siis tahavad?Keskklassi soovid tegid läbi tõsise muutuse. Kui esimesel kolmest suurest miitingust oli loosung „Ausate valimiste eest!”, siis kolmandal oli loosung „Venemaa ilma Putinita!”.

Kuidas Putin võimult lahkub?Meie tahame, et see toimuks läbi valimiste. Esialgu tuleks korraldada parlamendivalimised. Nende toimumiseni võib Putin olla vabalt president, kuna seda nõuab konstitutsioon. Tõsi, meie ei tunnista kunagi selle legitiimsust. Detsembris aga, kui Põhiseadus lubab saata Riigiduuma laiali, on see vältimatu. Edasi toimuvad järgmise aasta märtsis uued parlamendivalimised ning siis liigume me presidendivalimiste poole. Nii Putin sujuvalt lahkubki.

Sellisele stsenaariumile võib aidata kaasa odav nafta. Usutakse, et minimaalne naftahind lubab Venemaal täita sotsiaalseid kohustusi. Kuid see kasvab.Just nii. Aga kolme aasta pärast Venemaa enam ei jaksa oma sotsiaalseid kohustusi täita. Täna peab eelarve tasakaalus hoidmiseks nafta maksma 120 dollarit barrel (intervjuu päeval oli hind üle 125 dollari - DV). Kui hind kukub 70 dollarini, siis on eelarve puudujääk 5% SKP-st. Katta saab seda ainult reservide abil, neid aga jätkub vaid üheks aastaks.

Kuid hind ei pruugi 70 dollari peale kukkuda.Õige. Kuid riigikulud kasvavad väga kiiresti, ja Putin annab aina uusi lubadusi. See tähendab, et tasakaalustatud eelarve korral peab nafta maksma 130 barrel. Minimaalne piir võib aga mõne aasta pärast olla mitte 70, vaid needsamad 120 dollarit barrel.

Milles on siis põhjus?Puudub ühtlane poliitika ja valitav võim. Riigi kohustused elanikkonna ees kasvavad, aga reforme ei ole. Käib ebaefektiivse süsteemi rahastamine ja areng ning riskid kasvavad.

Kes on Mihhail Kasjanov

Hariduselt ehitusinsener.Venemaa rahandusminister Sergei Stepašini ja Vladimir Putini esimeses valitsuses.Aastal 2000, kui Putin vannutati Venemaa presidendiks, sai Kasjanov Venemaa peaministri kohusetäitjaks ja seejärel Venemaa peaministriks.Lahkus ametist 2004 veebruaris.Venemaa Rahvademokraatliku Liidu juhtSoovis kandideerida Venemaa 2008. aasta presidendivalimistel, kuid keskvalimiskomisjon kuulutas toetuseks kogutud 2 miljonist allkirjast 13,36% kehtetuks ega registreerinud kandidatuuri.2011 mais esitasid Kasjanov ja Boriss Nemtsov taotluse uue poliitilise liikumise PARNAS registreerimiseks, kuid Venemaa Justiitsministeerium keeldus selle registreerimisest.Kirjutanud raamatu "Putinita".