Varade mahtu kasvatav Deutsche Bank võttis Prantsuse BNP Paribas' käest taas tiitli üle ning tõusis Euroopa suurimaks pangaks.
Frankfurdis baseeruva panga varade maht tõusis eelmisel aastal 14% võrra, 2,16 triljoni euroni. Bloombergi andmeil on Deutsche Banki näol taas pärast viit aastat tegu suurima avalikult kaubeldava pangaga.
Mais lahkuv tegevjuht Josef Ackermann, kes on nimetanud ettepanekuid panga suuruse vähendamiseks eksitavateks, jätab endast maha bilansi, mis on umbes 40% suurem kui 2006. aastal ning moodustab pea 80% Saksamaa sisemajanduse koguproduktist.
Ettevõttel on Euroopa kümne suurima panga seast suuruselt teine laenuvõimendus, samas ollakse kolmas kõige vähem kapitaliseeritud pank nende kümne seas.
"Deutsche Bank on üsna otsustavalt seisnud vastu bilansi vähendamisele," ütles Bloombergile Landesbank Berlin Investmenti portfellihaldur Lutz Röhmeyer. "See on arusaadav. Mida suurem võimendus on, seda rohkem sa teenid headel aegadel. Nad tahavad kärpida võimalikult vähe, et ajada võimalikult palju äri edasi," rääkis ta.
Suur võimendus tähendab ka seda, et Deutsche Banki tulud on volatiilsemad ja sõltuvad rohkemal määral turu kõikumistest. Kui võlaturg 2009. aastal rallis, teenis pank omakapitali (ROE) pealt 14,6%, aga kui järgmine aasta algas Euroopa võlakriis, siis see number kahanes 5,5%ni. Läinud aastal on firma ROE 8,2%.
Deutsche Banki aktsia raamatupidamislik väärtus (PB) on 0,65, mis viitab asjaolule, et investorid ei usu, et panga varad on nii palju väärt, kui pank ütleb. Bloombergi andmeil on 50 lähima turuväärtusega panga seas Deutsche Banki PB seitsmes madalaim.
"Pole kahtluski, et võimendus ja kapitali puudus on mõjutamas Deutsche Banki valuatsiooni," ütles Bloombergile Mediobanca analüütik Christopher Wheeler.
Lutz Röhmeyeri sõnul suudab pank hoida vähem kapitali ja laenata rohkem eesmärgiga suurendada tulusid, sest kliendid usuvavad, et Saksamaa valitsus ei laseks pangal kunagi pankrotti minna.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Seotud lood
Intressiotsus avaldatakse täna õhtul kell 21
Kulla hind hüppas selle nädala alguses uute rekorditeni, tõustes kolme päevaga ligi 3 protsendi võrra. Peamiselt on kullal aidanud tõusta ootuste muutumine Föderaalreservi intressilangetuste osas – kui varem peeti tõenäoliseks 25protsendipunktilist kärbet, siis nüüd on tõenäolisem 50punktine kärbe. Intressiotsus avaldatakse Eesti aja järgi täna õhtul kell 21.
Enimloetud
5
Pingerivis 128 toidutööstust
Hetkel kuum
Pingerivis 128 toidutööstust
Tagasi Äripäeva esilehele