Väinu Rozental • 11. aprill 2012 kell 10:59

Ametnik tunneb end alaväärsena

Tegu on raske ja keerulise ametiga ning kindlasti on oma mõju ka üldisel suhtumisel, et pekske ametnikke, vastas PRIA peadirektor Jaan Kallas küsimusele, miks kandideerib riigiasutuste juhtideks nii vähe inimesi.

Päevaküsimuse ajendiks on viimased konkursid, kus näiteks maksuameti ja Eesti Rahvusringhäälingu juhi kohale oli vaid üks kandidaat.

„Kui võtta erasektor, siis seal on äriseadustikust tulenevalt väga selged vastutuse piirid ja mõõdetavad eesmärgid, samuti on olemas motivatsioonisüsteem,“ võrdles Kallas. „Avalikus teenistuses on aga tulemas uus avaliku teenistuse seadus, mis muudab olemasolevat süsteemi, ja keegi täpselt ei tea, mis on selle muutuse tulemus. Kui rakendussätted eelnõule külge tulevad, võib-olla saab pilt selgemaks, aga täna on suur teadmatus ja küsimärk.“

Kallase hinnangul tekitab uus seadus tõsise personaliprobleemi. „Üks asi on, kuidas olemasolevaid inimesi säilitada, ja märksa tõsisem probleem on, kuidas uue seaduse valguses üldse inimesi avalikku teenistusse tööle saada,“ lausus ta.

Kallase sõnul hirmutab võimalikke riigiameti juhiks kandideerijaid ilmselt ka kartus suure töökoormuse ja teadmatuse ees. „Vana programmperiood Euroopa Liidu toetuste kontekstis on lõppemas ja uus algamas. Uueks perioodiks tuleb valmistuda ja uus periood toob omakorda hästi palju muutusi kaasa,“ rääkis ta.

Ja kindlasti mõjutab Kallase sõnul riigiametisse tööle minemist üldine suhtumine. „Nii nagu valimised lähenevad, hakkab taas tööle pekske-ametnikke-skeem,“ tõi ta näiteks. „Samas tööd teevad ju avalikus teenistuses need samad inimesed ehk riigi kodanikud. Kui üks kodanik otsustab avalikus teenistuses tööle hakata, siis järgmisel hommikul on ta juba paha. Ametnikud ei tunne end võrdväärsetena ülejäänud kodanikega.“

 

Hetkel kuum