LOGISTIKA. Eesti-Vene piiripunktid muutuste ootuses

Esimest korda peetud riigikontrolli ja Venemaa Föderatsiooni Kontrollikoja piiriületuse paralleelaudit annab tolliametnike koostöö tihenemisele lootust, ometi pole selge, millal see juhtub.

“Uks on irvakil ja midagi sealt paistab,” kommenteeris maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna peaspetsialist Vello Valm, kes Eesti tolli poolt auditisse oma panuse andis. “Selge, et paralleelauditit ei tehtud niisama ja midagi peab sellele järgnema.”

Võimalik, et Venemaa ootab enne Eesti ettepanekute arutamist ära uue presidendi ametisse asumise ning uue valitsuse moodustamise. Võibolla soovib aga Venemaa saada EList tuleva transiitkauba ja selle saatjate kohta rohkem taustainfot, kui praegu seda antakse.

Lepingutahe peab olema mõlemapoolne

Maksu- ja tollialane koostöö ning piiriületus kuulub maksu- ja tolliameti ja siseministeeriumi pädevusse. Välislepingute sõlmimise ettepanekud peaks tulema sealt. Välisministeerium on alati toetanud lepingute sõlmimist, mis aitaksid kaasa koostöö sujumisele. Samas, riikidevaheliste lepingute sõlmimiseks ei piisa ainult ühe poole soovist, selleks on vaja mõlema tahet.Eesti ja Venemaa vahel kehtib alates 1999. aastast koostöö ja vastastikuse abi leping tolliküsimustes, mistõttu peaks koostöö kahe riigi vahel niivõrd, kuivõrd ELi õigus seda võimaldab, eksisteerima.Praegu ootavad allkirjastamist Eesti ja Venemaa läbilaskepunktide 2002. aasta kokkuleppe muudatused, mis peaks veel sel aastal jõustuma ja lihtsustama kahe riigi koostööd piiriületuse vallas.

Allikas: välisministeerium

 

Kommentaar

Riigikontroll ootab Eesti ametnikelt initsiatiivi

Tarmo Olgo, riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolörKaupade ja transpordivahendite piiriületuse, Peipsi järve keskkonnakaitse ja piiriveekogude säästliku kasutamise paralleelauditite puhul on tegu Eesti ja Vene esimese sellelaadse ühisprojektiga. Mõlema riigi auditiasutuse juhid Mihkel Oviir ja Sergei Stepašin rõhutasid vastastikku kasuliku koostöö jätkamise vajadust, ühtlasi lepiti kokku teha 2015. aastal Peipsi järve asjus järelaudit.Eesti riigikontroll eeldab, et meie riigi ametkonnad näitavad ise üles initsiatiivi ja suhtlevad Vene kolleegidega, et probleemid saaks võimalikult kiiresti ja efektiivselt lahendatud.Milliseid otseseid arenguid on oodata kahe riigi paralleelaudititest, selgub aja jooksul, mõlema riigi auditiasutuse juhid on arengute monitoorimise kokku leppinud ja esimene vahekokkuvõte tehakse juba tänavu sügistalvel.

Piirivalvurid ei tee poliitikat

Helen Neider-Veerme, politsei ja piirivalveameti piirivalvealase koostöö büroo juhtKui 1990ndate alguses hakati piiri üle andma, lepiti kokku kirjutamata põhimõte, et hoitakse end kaugel poliitikast ja see aitab piirivalvuritel siiani lihtsat ning pragmaatilist koostööd säilitada. See on vastastikusele kasule ehitatud koostöö, mille käigus võideldakse kuritegevusega ja kuhu ei segata poliitikat.Eesti ja Venemaa suhtlus toimub piiriesindajate kaudu, keda on Eestis kaks – üks Kirde-Eestis ja teine Lõuna-Eestis. Piiriesindajatel on asetäitjad ja abid, kes aitavad igapäevatoiminguis.Eesti ja Vene koostöö on tasemel, et kui ühel poolel tekib kahtlus dokumentide ehtsuses, kutsutakse teise poole esindaja kohale ja dokumente uuritakse koos.Kui keegi on ületanud rohelise piiri, saavad piiriesindajad selles kohas kokku ja fikseerivad toimunu. Kui jäljed tulevad Eesti poolt, menetleb juhtumit Eesti, kui Venemaa poolt, Vene piirivalvurid. Ei saa öelda, et Eesti ja Venemaa tolli koostöö puuduks või oleks väga hull. Igapäevane infovahetus ei ole probleem. Pigem on probleem siis, kui on vaja minna kõrgemale tasandile, siis tuleb poliitika vahele.