Indrek Kald • 4. juuni 2012 kell 11:36

Rae valla juhid kohtu all

Rae vallavanemat Veigo Gutmanni ja volikogu liiget Meelis Kasemaad süüdistatakse soovis teenida kasu kinnistutega, mille detailplaneeringut nad ise menetlesid.

Süüdistuse järgi osalesid tollane Rae vallavolikogu esimees Gutmann ja abivallavanem Kasemaa 2007. aasta jaanuarist detsembrini Tallinna-Tartu maantee ääres asuva maa-ala detailplaneeringu menetlemisel, varjates samal ajal oma varalisi huve seoses sealsete kinnistustega.

Reformierakondlased Gutmann ja Kasemaa soetasid süüdistuse andmeil koos oma äripartneritega Lehmja külas kaks kokku 14,1 hektari suurust kinnistut, et teenida pärast detailplaneeringu kehtestamist nende edasimüügist kasu.

Guttmann sõnas Äripäevale, et kuna sai süüdistuse alles kätte, ei taha ta seda enne paari nädalat kommenteerida. “Kuni advokaat sellega tutvunud ei ole ja positsiooni paika pannud,” sõnas ta.

Ta täpsustas, et süüdistusele vastati juba kaks aastat tagasi, kui esitati kahtlustus.

Kaks aastat tagasi teatasid Gutmann ja Kasemaa avalikus pöördumises, et nad ei ole toimingupiirangut rikkunud ning kasu saanud: "Kõnealuste kinnistute detailplaneeringu menetluse ajal puudusid meil varalised huvid nende kinnistute suhtes, mistõttu ei olnud meil ka midagi varjata. Seega puudub kahtlustustel alus.”

Detailplaneeringu eesmärk oli kinnistute sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine.

Eeluurimisel kogutud andmeil ostis Gutmanni, Kasemaa ja nende äripartneritega seotud firma 2007. aasta jaanuaris kinnistud kokku 7,5 miljoni krooni eest ning müüs need sama aasta maikuus edasi.

Gutmannil ja Kasemaal oli kinnistutes oluline osalus ja nad oleksid kinnistute müügi pealt teeninud suurt kasu, kuid kinnistute ostja ei suutnud lepingut täita ja tehing jäi lõpuni viimata.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peab ametisik end huvide konflikti puhul otsuse tegemisest taandama, kuid Gutmann ja Kasemaa seda kõnealuse detailplaneeringu menetlemisel ei teinud.

Karistusseadustiku järgi on toimingupiirangu teadlik rikkumine kuritegu, kui see on toime pandud suures ulatuses ehk 2007. aastal kehtinud määra kohaselt üle 360 000 krooni (23 000 euro) ulatuvas summas.

Gutmannile ja Kasemaale on esitatud süüdistus toimingupiirangu rikkumise paragrahvi lõike 2 järgi, sest tehingu summa ületab 320 000 euro piiri ning tehingus on kasutatud äriühingut, mille juhtorgani liige tegutses süüdistatavate arvel ja huvides. Kohus võib sellises kuriteos süüdimõistmise korral määrata kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi Põhja prefektuuri korruptsioonikuritegude talitus ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Hetkel kuum