Kolmandik meie ekspordiartiklitest on välismaist päritolu

Mis on aga sellise ekspordi kiire suurenemise taga?

Kui Eesti kogueksport kasvas 2011. aastal 37%, siis re-ekspordi kasv oli 57% (1,66 miljardist eurost 2010. aastal 2,61 miljardi euroni 2011. aastal). Re-ekspordi kiirem kasv võrreldes koguekspordiga näitab re-ekspordi kasvavat tähtsust. Näiteks saabuvad Eestisse Inglismaalt traktorid, mida ladustatakse vaheladudes ning eksporditakse ostja leidmisel Venemaale. Sellist tüüpi kaubavahetus sisaldub nii meie ekspordi- kui impordimahus. Kui 2001. aastal oli selliste toodete osatähtsus vaid 5% Eesti koguekspordist, siis 2011. aastal juba 22% (2009. ja 2010. aastal 19%).

Ka allhanke-eksport on kasvanud kiiremini kui Eesti kogueksport - allhanke-eksport suurenes 2011. aastal 48% (1,07 miljardist eurost 2010. aastal 1,58 miljardi euroni 2011. aastal).

Kui 2011. aastal moodustasid Eestisse vaid allhankeks toodud kaubad koguekspordist 13%, siis 2001. aastal oli niisuguseid kaupu 37%. Allhanke korras töötlevad ettevõtted kütuseid (oktaanarvu suurendamine), komplekteerivad kiirabiautosid vms. Allhanke puhul võib tütarettevõte osutada emaettevõttele vaid teatud teenust. Samas kajastub Eesti ekspordi-impordimahus ka nende kaupade väärtus, mis tuuakse teenuse osutamiseks Eestisse ja viiakse pärast riigist välja.