Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohus ei rahuldanud Kakumäe jahisadama detailplaneeringule esitatud kaebust

    Tallinna halduskohus jättis viie Kakumäe elaniku ja MTÜ Kakumäe Selts kaebuse Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamise tühistamiseks rahuldamata.

    Kohus leidis, et kaebuse esitanud füüsiliste isikute subjektiivseid õigusi ei ole rikutud sellises ulatuses, et detailplaneering tuleks kehtetuks tunnistada. Detailplaneeringu kehtestamisel on arvestatud kohalike elanike elukorraldusega ning kohtu hinnangul ei saa elanikud eeldada, et liikluskoormus ja elukeskkond aja jooksul ei muutuks.
    Kohtu hinnangul on detailplaneetringu kehtestamisel muuhulgas arvestatud piisavalt kaebajate privaatsuse kaitsmisega. "Mitmed lõpliku planeeringu lahendused – haljastus, hoonete kõrgused ja asukoht, kergeliiklusteed olemasoleva kõrghaljastuse vahel – on suunatud privaatsuse kaitsmisele," märgitakse kohtu pressiteates.
    Samas nendib kohus, et detailplaneeringu kehtestamisega kavandatava külalissadama-kaubanduskeskuse püstitamine mõjutab kindlasti planeeringu lähialal liikuvate isikute arvu ja vähendab mingil määral planeeringu lähiala elanike privaatsust.
    Lisaks leidis kohus, et detailplaneeringus ettenähtud ehitiste planeerimine kaldaga püsivalt ühendatud ehitistena merre, ei ole teostatud vastuolus seadusega. Kohus möönas, et õiguslik regulatsioon on nende küsimuste lahendamisel lünklik ja osaliselt vastuoluline kalda ja ranna ehituskeeluvööndi ja kaldaga püsivalt ühendatud avalikku veekogusse püstitatud ehitiste kaldale toetuva osa seoste suhtes, kuid leidis, et lähtudes seaduste eesmärgipärasest tõlgendamisest, on need vastuolud ületatavad ja keskkonnakaitselised eesmärgid saavutatavad ilma, et ehituskeeluvööndit tuleks automaatselt ja põhjendamatult laiendada sellistele merre ehitatavatele ehitistele, mis ei ole sadamaehitised.
    Veelgi ebamõislikum oleks kohtu hinnangul üritada rakendada senist ehitusjoonest tulenevat erandit, sest mere püsival täitmisel muutub kaldajoon. Samas leidis kohus, et just mere täitmisega seotud küsimused vajaksid sellest aspektist ja vastavate vee-erikasutuslubade väljastamisega seotud küsimustes (näiteks avalikkuse ja huvitatud-puudutatud isikute kohustuslik kaasamine ning kaebeõigus) seadusandja tasemel täpsemat reguleerimist.
    Kohus leidis, et vastustaja ei ole teinud planeeringumenetluses ka nii olulisi kaalutlusvigu, mis õigustaksid planeeringu tühistamist. Kohus selgitas, et erasektori materiaalsete vahendite kaasamine avalike ülesannete täitmiseks ei ole seadusega keelatud ja juhul, kui nende kaasamine toimub eraisikust arendaja, kohaliku omavalitsuse ja elanike huvide mõistuspärase ja otstarbeka tasakaalustamise läbi, ei saa seda lugeda seadusvastaseks. Kohus leidis ka, et mitte alati ei ole arenduse vastu olevate isikute seisukohad ratsionaalsed ja põhjendatud. Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus langetada otsus lähtudes erinevate huvide ratsionaalse tasakaalustatuse põhimõttest.
    Kohus vähendas ka kohtule ligipääsuõiguse tagamiseks mitmekordselt võrreldes esitatud taotlustega kolmandate isikutele kaebajate poolt väljamõistetavaid menetluskulusid.
    Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tänasest.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.