Äripäeva käsutuses on dokumendid, mille koostas meditsiinitöötajate streigi korralduskomitee.
Korralduskomitee on teinud kava kolmenädalaseks streigiks, kus täpne korraldus otsustatakse "töö käigus". Streigi ajaks jagatakse arstidele ja õdedele märke ning korraldajad kannavad vastavaid särke.
Streigikomitee toob ka eraldi välja lahendamist vajavad küsimused, milleks on nn külalisarstid, kel on vastuvõtud streikivates haiglates. Samuti on rõhutatud tegelemist nende meditsiinitöötajatega, kes ei taha streikida - ses küsimuses soovitab streigikomitee kasutada individuaalset veenmist ja infokoosolekuid.
Tervishoiutöötajad tahavad streigiga saavutada kolmeaastast lepingut ja juba tänavu brutotunnitasu miinimumi tõusu arstidel 7,16-lt eurolt 8.60-le, õdedel 3,83-lt 5.50-le ja hooldajatel 2.11-lt 3-le eurole.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on arstide 20protsendiline ning õdede-hooldajate 40protsendiline palganõudmine ebarealistlik ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust hävitav.
Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul võivad tervishoiutöötajad streikida ka mitu kuud, sest tööseisak kestab seni, kuni saavutatakse rahuldav kokkulepe.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.