Arulage turumäng elektriga petab ja lollitab tarbijat

Jutt Eesti elektrituru avanemisest on hinnatõusu õigustamiseks levitatav poliit- ja ärivale. Elektriturul ei avane ju absoluutselt mitte midagi: Eesti elektrivõrgule uusi ühendusi elektri sisseveoks juurde ei teki; Venemaa elektrit turule ei lubata; elektrijaamu võis Eestis igaüks ehitada senigi. Tehniliselt või turubarjääride seisukohalt ei muutu Eesti elektriturul midagi.

Igasuguse turu avamise mõte seisneb selles, et mingi kauba sisseveobarjääride kõrvaldamisega tekitada siseturul tihedam tootjate konkurents. Odavama kauba tootjail võimaldatakse kodumaiste tootjate kõrge hinnatase madalamale suruda. Midagi sellist ju ei toimu! Vastupidi, pidevalt korratakse lööklauset: “Avatud elektrituru tingimustes on elektrihinna tõus paratamatu!” See on majanduslik mõttetus, lausa idiootsus. Turu avanemine ei saa kunagi turul konkurentsiolukorda halvendada ega hinda tõsta.

Valikut ei teki. Eesti elektrituru avanemise loosungiga varjatakse asjaolu, et ELi rahvusvahelisi suurkorporatsioone teenivad bürokraadid nõudsid Eestilt ELiga liitumise lepingus elektritootjate hinnakontrolli kaotamist. Brüsseli bürokraatide eesmärk oli selge: võtta Eesti ettevõtetelt madalamate energiakuludega loodud konkurentsieelis. Loomulikult ei huvita Brüsseli bürokraate “pisiasi”, et elektrihinna tõstmine rikaste Põhjamaade tasemele mõjub laastavalt mitu korda madalama sissetulekuga eestimaalaste elatustasemele. Kahjuks ei ole elektrihinna hüppelise tõusu mõju inimeste toimetulekule pälvinud ka Eesti poliitikute tähelepanu. Oli ju aastaid aega hinnatõusu leevendavate meetmete väljatöötamiseks, aga tehtud ei ole selleks midagi.

Me ei kannata mitte elektrituru avanemise, vaid elektrimonopoli hinnakontrolli kaotamise tõttu. Mingeid uusi madalama hinnaga elektri pakkujaid turule tulemas ei ole, tarbijal mingit sisulist valikuvõimalust ei teki. Loomulikult kasutavad elektritootjad sellise olukorra ära kaitseta jäetud tarbija häbituks röövimiseks.

Elektri röövturu varjamiseks levitatakse muinasjuttu elektribörsist. Börsi mõte seisneb selles, et kõigi elektritootjate pakkumised on kõrvuti ja tarbija valib kõige soodsama. Kuidas saab aga Eesti tarbija osta Põhjamaade elektribörsilt kõige soodsamalt pakutavat elektrit, kui puudub selle Eestisse toomise võimalus? Eestit ühendab Soomega ainult üks väikese võimsusega kaabel ja seegi on Eesti Energia (EE) käes. Hirmkalli “rohelise energia” (maastikku reostavates tuulegeneraatorites küll midagi rohelist ei ole) tootjad ju Eesti energiale konkurentsi ei paku, vaid on nagu puugid tarbija krae vahel – poliitikute heakskiidul saavad nad tarbijalt nõuda põlevkivielektrist kolm korda kõrgemat hinda. Börsimäng Eesti moodi tähendab, et Põhjamaade börsi kõrge hind õigustab Eesti palju vaesema tarbija koorimist sama hinnaga, samas Põhjamaa börsi odav elekter sisseveo võimaluse piiratuse tõttu Eestis hinda kuigivõrd ei alanda. Sellel ei ole ju midagi tegemist börsiga selle tegelikus tähenduses.

EE lisatulu. Lausa geniaalse elektribörsi tõlgenduse on enda jaoks leiutanud aga turgu valitsev EE. EE ei olevatki enam elektri tootja, vaid hoopiski teistega võrdselt konkureeriv vahendaja elektribörsi ja tarbija vahel. Börsi tingimustes nagu ei eksisteerikski enam tootjate hinda kujundavat võimu.

On sel elektribörsil ikka issanda imevägi: Eesti Energia ostab oma elektrijaamadelt elektrit börsi kaudu poolteist korda kallimalt ja kohe kaovad kõik senised turu valitsemisega seotud probleemid. Veelgi enam, elektribörsi tingimustes ei olevat enam kohane küsida EE kasuminumbrite järele. Tundub, nagu kingiksid EE-le kuuluvad elektrijaamad börsile elektrit, mida siis EE sealt kallilt ostma peab. Sellise ahastamapaneva jama kuulutamist ei oleks küll Sandor Liivelt oodanud. Ei turu avanemine ega elektribörs suurenda ju elektri tootmise kulusid, küll aga võimaldab hinnakontrolli kadumine tõsta hinna poolteisekordseks. EE elektrijaamad teenivad senisest poolteist korda suurema summa.  EE lisatulu hinnatõusust pakub erilist huvi seetõttu, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega. Aga see on juba teine teema.

EE lisatulu hinnatõusust pakub erilist huvi seetõttu, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega. Aga see on juba teine teema.