Kristi Malmberg • 8. oktoober 2012 kell 13:59

Ministeeriumid: teeme aruandeid, sest rahandusministeerium nõuab

Ministeeriumite hinnangul sisulisi läbirääkimisi riigieelarve tegemisel ei toimu ja aruandeid koostatakse seetõttu, et rahandusministeerium seda nõuab, seisab riigikontrolli värskes aruandes.

Riigikontroll hindas, kas valitsus selgitab välja oma tegevuse mõju järgmistele arengukavades seatud eesmärkidele ja näitajatele:¦ tööhõive määr,¦ keskmine elatustase regiooniti,¦ suhtelise vaesuse määr,¦ tootlikkus EL-27 keskmisest,¦ kuritegevuse määr,¦ madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal,¦ kasvuhoonegaaside emissioon,¦ taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest.

Riigi arengu seisukohalt kaheksa väga olulise näitaja analüüsist selgus, et ühegi puhul polnud valitsusel täpsemat teadmist, milline oli riigi tegevuse mõju eesmärgi saavutamisele. Oma tegevuse tulemuslikkuse hindamine seisneb peamiselt projektide, toetuste ja investeeringute vahetute tagajärgede väljaselgitamises.

Näiteks on regionaalministrile teada, kui paljud saavad kohalikku omavalitsusse rajatud turismiobjektist kasu, kuid pole teada, kuidas mõjutavad regionaalministri meetmed näiteks piirkonnas elavate inimeste sissetulekut või muid regionaalarengu strateegia näitajaid. Samamoodi on tegevuste vahetud tagajärjed teada ka teistes valitsemisalades, kuid neid ei seostata suurte mõjunäitajate ja eesmärkidega.

Auditi käigus leidsid viiest ministeeriumist neli, et oma tegevuse mõju väljaselgitamine on murekoht. Üks põhjus on see, et mõju hindamiseks pole leitud usaldusväärset metoodikat. Ministeeriumide vastustest nähtub ka, et arengukavade süsteemi formaalsete nõuete täitmise kõrval ei jätku neil aega ega raha oma tegevuse mõju sisuliseks väljaselgitamiseks.

Ehk teiste sõnadega – üks põhjus, miks oma tegevuse mõju välja ei selgitata ega võeta arengukavasid tõsiselt, on see, et riigieelarve koostamisel ei mängi selline info mingit rolli, märgib riigikontroll. Alates majanduskriisist on rahandusministeerium kujundanud ministeeriumide eelarve kindla valemi alusel ja riigieelarve läbirääkimiste eesmärk pole olnud mitte prioriteetide kaalumine, vaid matemaatiliselt arvutatud piirsummade hoidmine.

Kui 2013. aasta eelarve koostamise juhendis ütleb rahandusministeerium, et hoolimata piirsummadepõhisest arvestamisest ei tohi tegemata jääda olulised reformid, siis riigikontrollile vastasid ministeeriumid nii, et seni pole rahastamisotsuste mõju ühiskonna jaoks oluliste eesmärkide saavutamisele hinnatud. Auditeeritud viiest ministeeriumist neli leidsid, et sisulises mõttes eelarveläbirääkimisi ei toimu.

Riigikontroll vaatas läbi majandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi 2011. aasta riigieelarve koostamise taotlused, samuti rahandusministeeriumis läbirääkimisteks koostatud materjalid, kus on fikseeritud mõlema poole lisataotluste argumendid. Nimetatud viis ministeeriumi taotlesid lisaraha kokku rohkem kui 200 miljonit eurot, kuid vaid kahel juhul viidati arengukavale või toodi välja, mida tähendab lisaraha andmine või andmata jätmine eesmärkide saavutamisele.

Kokkuvõtvalt on olukord selline, et arengukavade süsteem on küll formaalselt loodud, arengukavade koostamise, ülevaatamise ja nende kohta aruandmise peale kulutatakse märkimisväärselt raha ja aega, kuid sisuliselt seda riigi juhtimisel ja otsuste langetamisel ei kasutata. Nii valitsemisala nelja-aastase arengukava kui ka üheaastase tegevuskava kohta ütlesid auditeeritud ministeeriumid, et koostavad neid eelkõige seetõttu, et nii on ette nähtud.

Valitsemisala juhtimiseks on arengukavad liiga abstraktsed, kuna ei teata oma tegevuse ja arengukavades seatud näitajate vahelisi seoseid. Nii juhitakse ministeeriume ikkagi tööplaani alusel, kus on üksiktegevused konkreetselt kirjas. Kas tegevuskava täitmise aruannet kasutatakse uute otsuste langetamisel, selle kohta vastasid viiest ministeeriumist neli, et teevad aruandeid seetõttu, et rahandusministeerium seda nõuab.

Hetkel kuum