Kristi Malmberg • 10. oktoober 2012 kell 6:35

PwC: langev nafta ja kerkiv toiduhind toob raskusi Venemaale

PwC andmetel tähendavad langev naftahind ja kerkivad toiduainete hinnad raskusi Venemaa majandusele

PwC värske maailmamajanduse ülevaade ennustab lähiperspektiivis nafta ja metallide maailmaturu hinna langust, põhjuseks eurotsooni ebakindlus ning USA majanduse oodatust aeglasem taastumine. Ehkki lühiajalisi järske hinnakõikumisi leiab aset ka edaspidi – WTI toornafta hinnaindeksi kõrg- ja madalpunkt viimase 12 kuu vältel on olnud vastavalt 109 ja 75 USD/barrel – stabiliseerub see usutavasti lähikuudel 90 dollari ligiduses.

Metallide hinnad jätkavad nõudluse kahanemise tõttu langust. Rauamaagi hind on näiteks viimase poole aastaga langenud 17%. Nõudlust hoiab mingil määral tugevalt subsideeritud terasetootmisega Hiina.

Stabiilsed ja/või langevad toorainehinnad on heaks uudiseks arenenud riikidele, kahandades inflatsioonisurvet. Seevastu riikidele, kelle majandus on tugevalt sõltuv tooraine ekspordist, mõjub hindade langus jaheda dušina. Näiteks Venemaal, mille riigituludest ligi poole annab nafta müük, eeldab riigieelarve tasakaalus püsimine eeldab nafta barrelihinda 120 USD ning naftahinna langus 10 dollari võrra barrelilt tähendab potentsiaalselt 1% riigieelarve puudujääki.

 PwC Eesti juhtivkonsultandi Olavi Grünvaldi sõnul võib Eesti majandusele siit välja lugeda erisuunalist mõju. Ühest küljest tähendab see suhteliselt energiamahukale Eesti majandusele aga ka eratarbijatele kergendust. Tootmisisendite odavnemine on positiivseks teguriks ekspordivõimekusele. Grünvald lisas: „Samas on just Venemaa tõusnud viimastel kuudel meie suurimaks ekspordi sihtturuks ning majanduskasvu pidurdumine seal vähendab nõudlust importkaupade vastu. Positiivselt ei mõjuks nafta hindade langus põlevkiviõli tööstusele, kuhu on viimastel aastatel tehtud massiivselt investeeringuid.“

Vastupidiselt nafta ja metalli hindadele, mis liiguvad üsna heas korrelatsioonis maailmamajanduse tõusude ja langustega, on toiduainete hindade muutuste taga juhuslikumat laadi tegurid, peamiselt saakide suurus. Aasta vältel on hinnad püsinud suhteliselt stabiilsetena, keskmiselt kümnendiku jagu madalamatena möödunud aasta ja viiendiku võrra kõrgemaina 2010. aastaga võrreldes. Suvel tegid hinnad 6%-se hüppe ülespoole ja kuna USA põllumajandustoodangu prognoos on suvisest põuast tulenevalt pessimistlik, peatset langust ei ennustata.

Toiduhindade tõusule on kõige haavatavamad Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid, kus kulutused toidule moodustavad suure osa (sageli isegi üle poole) perede eelarvest. Samuti on mitmetel selle piirkonna valitsustel tavaks importtoiduaineid subsideerida, mistõttu hinnatõus võib surve alla seada paljud Araabia kevade järel veel ebastabiilse majandusega riigid. Olavi Grünvaldi sõnul aitavad Eestis jätkuvalt kõrged toiduainete hinnad kaasa meie põllumajanduse arengule, kuid selline seis ei meeldi kindlasti ei toiduainete tootjatele ega tarbijatele.

Hetkel kuum