Laar: tegime ära palju võimatuid asju

“Me tegime hästi palju asju ära, mis olid võimatuks kuulutatud. Ja jumal tänatud, et tegime, kuna Eestil on sellest tõesti kasu olnud,” ütles Laar, kes raske haiguse järel laupäeval Estonia kontserdisaalis toimunud juubeliüritusel esmakordselt avalikkuse ette astus.

Laar ise tõstis esile maksureformi, mis on Eestile rahvusvaheliselt enim tunnustust ja kiitust toonud ning mis viidi läbi hoolimata sellest, et üksi välisnõunik seda ei soovitanud.

Vägevad vastased. “Need suured kapitalistid OECD, Maailmapank ja IMF on meie maksusüsteemile algusest peale vastu olnud,” pareeris Laar soovitusi OECD värskeimas ülevaates Eesti majandusest, mis heidab ette, et meie maksusüsteem teeb vähe sotsiaalsete lõhede tasandamiseks.

“Välisele küljele vaatamata… meie praegune maksusüsteem ongi sotsiaalselt võrdsustav,” ütles Laar, viidates sellele, et Eestis peavad maksu maksma kõik, mitte nii nagu paljudes välisriikides, kus jõukatel on arvukalt võimalusi maksudest kõrvale hiilida. “Eesti süsteem on karmim ja lihtsam ja õiglasem.”

Ja seda süsteemi Laar muuta ei soovitaks, et mitte kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Küll aga on manööverdamisruumi maksude määras.

“Eriti lihtne oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine,” nentis Laar.

Taasiseseisvunud Eesti esimene põhiseaduslik valitsus asus ametisse ajal, mil Eesti majandus oli vabalanguses, inflatsioon 1992. aastal 1254% ja keskmine kuupalk 45 eurot.

Eesti kroon oli juba käibel “ja üldise vaimustuse objekt” meenutas toona Eesti Panka juhtinud Siim Kallas, kuid pangandus ei toiminud. Raha seisis, ülekanded võtsid kuid. Sama aasta sügisel läks korraga uppi kolm panka.

“Mõistsime, et kui pangandust käima ei saa, on Eesti krooniga lõpp,” rääkis Kallas. “See oli omamoodi elu ja surma küsimus.”

Erinevalt praegusest pangandusprobleemidega maadlevast Euroopast ei olnud Eesti Vabariigil toona võimalust teha kõrbevatesse pankadesse rahasüste, ehkki 7%ga olnuks isegi üks maailma juhtivaid panku olnud valmis Eestile selle raha laenama. Eesti eelistas minna oma teed.

Rahapuuduse kasulikud viljad. “Jumal tänatud, et meil polnud tol ajal raha, mida pankadesse toppida, ja me ka ei üritanud seda Rahvusvahelisest Valuutafondist või Maailmapangast suuremahuliselt otsida. Oleksime praegu oma riigi võlaga püsti hädas,” meenutas Kallas, tuues näiteks, kuidas Saksamaa eelarvekuludest läheb praegu 5,2% ja Kreekal 11% riigi võla teenindamiseks. Eestil on see näitaja 0,3%.

“Praegusel maksumaksjal ja tasakaalus eelarvepoliitikal, mida on Eesti järjekindlalt järginud, on ehk põhjust tänada 1992.–1993. aasta pangakriisi lahendusi,” ütles Kallas.

Julged otsused. Nii Kallas kui ka toona Eesti valitsust nõustanud tänane Eesti Panga president Ardo Hansson viitasid, et otsused olid 20 aastat tagasi kiired ja julged. “Me ei mõelnud, kas need otsused meeldivad kõigile valijatele, huvigruppidele, mõjukatele isikutele, välisriikidele,” ütles Kallas, nentides, et tagantjärele on paljud naiivses usus tehtud otsused ka õigeks ja vajalikuks osutunud.

Hanssoni sõnul ammutas ta veendumust, et reformid tuleb ellu viia kiiresti, esimese ilmasõja järgse Läti ja teise ilmasõja järgse Saksamaa kogemusest. Ning õnnestumiseks oli oluline oli seegi, et poliitikud tõmbasid samas suunas.

“Mida ei olnud, oli tänapäevane poliitiline populism,” märkis Hansson.

Ka president Toomas Hendrik Ilves tõstis esile poliitilist konsensust, mis võimaldas saavutada suuri eesmärke. “Tänapäeval tasub meelde tuletada, kui lai oli Mart Laari valitsuse põhi, poliitiline spekter, ja mida saavutati selle kiuste,” ütles Ilves.

Toonase sotsiaalministri Marju Lauristini sõnul oli valitsuse töö nagu pidev seminar, kus kõik koos läbi arutati. Peaminister toimis pigem moderaatori kui direktorina, ütles Lauristin, hinnates Mart Laari Eesti parimaks peaministriks.

Tehti ka vigu. “Meil on olnud liiga palju direktoreid valitsuse eesotsas,” ütles Lauristin. Samas ei salga ta, et tehti ka vigu. “See oli julgete diletantide valitsus.”

Hanssoni sõnul oli noorel riigil oluline ära kasutada “võimaluste aken”, kus n-ö tavapärane poliitika ei kehti. Praegu näeme teiste riikide kogemusest, et kui reformidega 4–5 aastat viivitada, aken sulgub ja inimesed ei aktsepteeri enam muutusi.

“Põhimõtted, mis toona kehtestati – eelarvedistsipliin, majandusarengut soodustav maksupoliitika ja majanduslik avatus on tänapäevani säilinud … ja osa Eesti atraktiivsest ettevõtluskeskkonnast,” ütles Hansson. “Need põhimõtted on relevantsed ka praeguses Euroopas.”

  Tasub teada

Väljavõtteid Mart Laari kõnest

/---/ Ei ole jah just lihtne saada peaministriks 32aastaselt. Ega sinu oma rahvas ei võta sind tõsiselt, rääkimata välisriikidest. Ja nii on mul elavalt meeles, kuidas esimest korda välisriiki tuttavate juurde perega puhkusele sõites mind lennujaamas vastu võeti. Lennujaama teenistuses küsiti jalust ülespoole vaadates: and you are the Prime Minister of Estonia (teie olete siis Eesti peaminister)? /---/Ja mis oli eriti tähtis, noorusel on omad võlud. Peamine on see, et sa ei tea, mis on võimalik ja mis mitte. Ja kui noorele inimesele öelda, et mingi asi on kas esimest korda maailmas või ilmvõimatu, siis ta hakkab seda just tegema. Nii nagu IMF ütles, et aga härra Laar, ühetaolist tulumaksu pole ühelgi maailma maal tehtud, siis mulle tundus see hästi suure ahvatlusena.Ja nii me tegimegi hästi palju asju ära, mis on võimatuks kuulutatud. Ja jumal tänatud, et tegime, kuna Eestil on sellest tõesti kasu olnud. Ja Eesti on läinud edasi. See on tõesti asi, mida tasub meeles pidada.Loomulikult on tulnud selle eest maksta, kellele tervisega, kellel tahtejõuga, kellel isikliku eluga. Tänan väga oma naist ja oma peret, et üldse olen siiamaani kuidagiviisi olemas. /---/Ja ma tahaks teid väga tänada. Kogu seda meeskonda, kus polnudki mingeid lõhesid. Tegutseti koos, sekretäridest turvameesteni välja. Oldi üks suur pere, kellega oli nii hea neid Ameerika mägesid võtta, mis meil ees seisid.See oli väga uhke sõit. Aitäh teile selle eest. Ja palju-palju jõudu.Ja peaasi, tervist!