• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB: eestlased enne mõtlevad, kui kulutavad

    SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuhti Triin Messimase sõnul on eestased võrreldes lätlaste ja leedukatega tasakaalukamad ja ettevaatllikumad oma säästude ja investeeringute osas.

    Rääkides muutustest laenamises märkis Messimas, et laenuportfellid on kahanenud ning jätkavad kahanemist ka praegu, kuid siiski veidi teises tempos. "Kodulaenude osas on Eestis kahanemistempo peatumas, august oli ka juba positiivne, kuid aasta lõpus portfell päris nulli ei jõua siiski.  Samamoodi väheneb see ka Leedus, Lätis pole aeglustumise tempo vähenenud. Leedu statistikat on muutunud palju muidugi ka Snorase pankrot," rääkis Messimas pressikonverentsil.
    Sularaha ja pangahoiuste suhtarv on täna Eestis 9,7 ning Leedus ja Lätis vastavalt 22,4 ja 33 protsenti. "Eestis on huvitav see, et 2011. aasta alguses toodi palju sularaha pankadesse, mille tulemusena sularaha osakaal langes isegi alla 5% kõikidest säästude mahtudest, kuid 2011. aasta lõpuks tõusis see tagasi 10% tasamele," lisas Messimas.
    Järgneb intervjuu Triin Messimasega:
    Eestlased hoiavad oma raha siiski palju ka hoiustel, samas on teada, et hoiustel hetkel raha nö sulab.
    Finantsvaraklasse, kuhu eraisik võiks raha paigutada, on ikkagi väga vähe. Ei julgeta võtta väga suuri riske, et osta aktsiaid või selliseid fonde kasutada, kus suurem osa investeeritakse aktsiatesse. Meil puuduvad teistpidi ka riskivabad riigivõlakirjad, et praktiliselt ongi võimaluseks panga hoiused. Kuna intressid on juba suhteliselt nullilähedased, siis see on võib-olla üks halb asi, mille tõttu inimestel tundub, et võib-olla polegi mõtet raha panka tuua. Aga pangas hoitav raha on vähemalt turvalises kohas, kodus padja all hoitav raha võib kuidagi kaduma minna.
    Kui palju panga ees võlgnike arv kasvanud ja kui palju on inimesi, kes kasutavad krediitkaarti?
    Võrreldes buumiajaga on kasutatavate krediitkaartide arv vähenenud ja võlgnevuste tase majanduskriisiga võrreldes üleüldiselt vähenenud. Eesti inimesed krediitkaarti väga palju ei kasuta. Me ei tea täpselt seda finantseerimist, mida võetakse kiirlaenufirmadest.
    Kui palju inimesed hetkel soovivad ennetähtaegselt laenu tagasi maksta, kas selles osas on muutusi?
    Selles osas on palju nõu küsitud ja on ka tagasimaksmisi, kuid olulist laenude vähenemist läbi selle, et soovitakse ennetähtaegselt tagasi maksta, seda ei ole. See on normaalne, et portfelli pikkus on alati lühem, kui laenude tähtaeg. See tähendab seda, et laene makstakse tavaliselt ennetähtagselt tagasi, kuid mitte märgatavalt. Eriti praegu, kui intressimäärad on nii madalad nagu nad on.
    Eesti ja eestlased on säästude ja laenude osas veidi nagu paipoisi rollis, võrreldes naabritega?
    Teadlikumad ja ettevaatlikumad on eesti inimesed küll- Võib-olla see tuleb ka temperamendi erinevusest. Eestlased enne natuke mõtlevad, kui kulutavad ja hetkel ootavad ka laenude võtmisega.
     
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.