• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 23.10.12, 15:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SEB: sääste hoitakse üha enam sularahas

SEB andmeil kasvab Eestis, Lätis ja Leedus säästude sularahas hoidmine.
Täna on sularaha ja pangahoiuste suhtarv Eestis 9,7 ning Leedus ja Lätis vastavalt 22,4 ja 33 protsenti. Selle põhjuseks on mitmed tegurid: pangakontorite arvu vähenemine, mille tulemusena leiavad pered et sularaha kodus hoidmine on mugavam; vähene stiimul sularaha panka viimiseks, sest hoiuste intressimäärad on langenud rekordmadalale tasemele ja väljavaade nende tõusuks puudub; ning lõpuks - varimajandus.
Lähitulevikus ei ole Balti riikide hoiustajatel enam põhjust oodata intressimäärade tõusu näiteks aastate 2008–2009 tasemele.
„Kui lätlastel on kolmandik säästudest sularahana kodus, siis eestimaalastel umbes kümnendik. Ka sellest toodi suur osa eurole ülemineku ajaks pangakontodele (sularaha osakaal pangahoiustest langes alla 5 protsendi), kuid 2011. aasta lõpuks 10-protsendiline sularaha osakaal taastus,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Kui intressimäärad on nii madalal nagu täna, siis isegi tõus ühe protsendipunkti võrra võib hoiustaja jaoks tähendada tulude kahekordistumist. Kuna eraisikud on jätkuvalt ettevaatlikud ja riskikartlikud, ei teki sobivat keskkonda kõrgema riskiga säästmisvõimaluste populaarsuse tõusuks ehk investeerimiseks väärtpaberitesse ja muudesse sarnastesse finantsinstrumentidesse,“ ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskiene.
 
Autor: 1321-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele