Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28% Eesti elanikest, samas peab seda probleemiks iga kaheksas elanik.
Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Erika Taidre statistikablogis.
Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi ligi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Kõige sagedamini mainisid eluruumi ümbruses esinevat müra Kirde-Eesti elanikud (37% elanikest) ja kõige harvem Kesk-Eesti elanikud (15% elanikest).
Nelja aasta võrdluses näitab elukoha ümbruse müra mainimine langustrendi kõikides Eesti piirkondades. Kui 2009. aastal esines eluruumi ümbruses müra 35% Eesti elanikest, siis 2012. aastaks on see näitaja seitse protsendipunkti madalam. Kõige enam on näitaja nelja aastaga langenud Lõuna-Eestis (11 protsendipunkti), Kirde-Eestis on keskmine hinnang jäänud samale tasemele. Maapiirkondades on vähenemine olnud kaks korda suurem kui linnades.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kõrvutades Eesti 2012. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2010. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13% elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 21% ja Rumeenias lausa 32%. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.
Iga neljanda Eesti elaniku hinnangul esineb tema elukoha ümbruses saastet, s.o saastatud õhku, suitsu, tolmu, ebameeldivat lõhna, saastatud vett või muud taolist. Saastet peab probleemiks iga kaheksas elanik. Saaste on suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades. Viimase nelja aasta jooksul on saaste olemasolu mainimine elukoha ümbruses vähenenud nelja protsendipunkti võrra. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis hinnangud saaste esinemisele madalamad kui Euroopas keskmiselt.
Eesti hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2012. aastal osales uuringus üle 5400 leibkonna. Inimestelt küsitakse nende hinnanguid elukohaga seotud probleemide kohta. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele