Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti rühib eurokriisi kiuste vaprasti vastutuult

    Eurokriisist ülesaamiseks kulub viis aastat või rohkem, hoiatas viimati Saksamaa kantsler Angela Merkel. Skeptilisemad arvajad näevad euroalal ees ootamas aga koguni kadunud aastakümmet, mille põhjuseks on poliitiliste otsustega venitamine, tulemuseks aga olematu või kasin majanduskasv.

    Euroliidu pailaps. Kuigi pisikese Eesti majanduse elujõud sõltub suuresti euroala käekäigust ja euromõjud sisendavad üha ebakindlust, läheb meil märkimisväärsetest riskidest hoolimata ikkagi päris hästi. Kolm Eesti panka lubavad Eestile euroala kontekstis lähitulevikuks kenasid kasvunumbreid, julgedes need välja käia riske arvesse võttes.
    Swedbank tõstis viimati selle aasta kasvuootuse 2,7 protsendilt 3-le argumendiga, et ekspordis on läinud oodatust paremini ja sisenõudlus on jõudsalt taastunud. Tuleva aasta kasvuprognoosi langetas Swed küll 4,2 protsendilt 4-le, ootab aga 4,3protsendilist kasvu aastal 2014. SEB kasvuootused jäävad pisut madalamaks: tuleval aastal 3,3 protsenti ja 2014. aastal 4 protsenti. LHV pakutud numbrid on kõige väiksemad, tänavu 2,1 protsenti ja tuleval aastal 3,8 protsenti.
    Tööstusel läheb eriti hästi. Kuigi Eesti enda ajalooga võrreldes tunduvad need numbrid pisikesed, on euroala näitajatega võrreldes hea ka kõige tagasihoidlikum prognoos. Meil on veel lähiminevikust meeles kahekohalise arvuga mõõdetav majanduskasv, vanas Euroopas pole aga säärast nähtud. Eurokriisi taustal on väga hea ka Eesti praegune tempo: teises kvartalis oli Eesti majanduskasv lausa Euroopa Liidu kiireim, ületades ühenduse keskmist lausa viis korda.
    Eriti hästi on läinud tööstusettevõtetel, mis tootsid tänavu septembris 8% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem mõjutas toodangumahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv. Elektroonika eksport näitas kosumist juba augustis, mil see moodustas ligi viiendiku Eesti koguekspordist.
    August oli ekspordimahu poolest paremuselt teine kuu läbi aegade, õige pisut suurem oli see vaid 2011. aasta mais. Ekspordi-impordi saldo ei ole aga paranenud, mis viitab vajadusele peale mahtude jälgida ka loodava lisand­väärtuse muutust. Mitmed analüütikud on soovitanud Eestil väliskaubanduse struktuuri mitmekesistada, et olla tulevikus paremini kaitstud välispartnerite ebastabiilsusest tulenevate ohtude vastu.
    Optimism jäägu ettevaatlikuks. Kasvuootusi toetab küll ka sisenõudluse paranemine, kuid sellel on paraku oma piirid. Senimaani on kodumaise tarbija kindlustunne olnud suurem kui lääneeurooplasel, ehk taas: meile endale võib tunduda, et kindlustundega on lood kehvad, muu Euroopaga võrreldes ei ole asi aga sugugi nii hull.
    Kuid mida kauem kriis püsib, seda enam hakkab see mõju avaldama ka sisetarbimisele. Maailmamajanduse kosumise asemel uue kriisi puhkemist ennustavad uudised avaldavad kindlasti negatiivset psühholoogilist mõju ning võivad ajendada loobuma pikalt planeeritud investeeringust.
    Ohte on rohkemgi. Ettevaatlikkusele peaks sundima toormehindade oodatust kiirem tõus ning kõrgete nafta- ja toiduainehindade püsimine maailmaturul. Kohalikest hinnatõusudest mõjutab majanduse tervist elektri hinna tõus. Eestile omaseks ohuks tuleb kindlasti pidada madalat palgataset, mis tõukab tagant kvalifitseeritud tööjõu lahkumist ajal, mil tarku päid jääb meil endalgi mitmes sektoris valusalt puudu.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.