• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajutiseks juhiks saab Raul Parusk

    Kui reedel saatis Ülari Alamets Äripäeva toimetusse veel arvamusloo kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht, siis esmaspäeva hommik tõi tema tagasiastumisteate.

    EASi ajutiseks juhiks saab Raul Parusk, kellega majandusministeeriumi kantsler Maarika Priske võttis ühendust juba eelmisel nädalal. Paruski sõnul jääb ta ametisse kolmeks kuuks. “Ma loodan, et selle ajaga leitakse uus juht,” ütles ta.
    Alamets teatas eile, et esitas lahkumisavalduse. “See on parim lahendus, et tagada EASis taas töörahu. Mul on hea meel, et leidsin nõukogu juhtidega ühise keele,” teatas Alamets oma avalduses.
    Alamets töötas EASis üle kümne aasta, selle juhina alates 2007. aastast. EASi nõukogu esimees Cinzia Siig ütles, et Alametsale kompensatsiooni ei makstud.
    Seoses Alametsa tagasiastumisega jääb ära tänane EASi nõukogu koosolek ja selle asemel koguneb nõukogu neljapäeval. EASi nõukogu liige Andrei Korobeinik on pettunud, et nõukogu esimees planeerib koosolekuid ajale, mil riigikogus arutatakse järgmise aasta eelarvet. Palvele aega muuta ei ole Siig Korobeiniku sõnul reageerinud.
    Korobeiniku sõnul ei ole aasta algul ametisse pandud uute juhatuse liikmete puhul nende erialaoskused kõige tähtsamad. “Juhatusse sattusid ka inimesed, kelle puhul oli määrav nende poliitiline taust ja suhtlusring. Õnneks jäid sinna ka professionaalid, osa neist pidi pärast juhatuse valimisi EASi nõukogust kiirkorras lahkuma,” seletas ta.
    Uus otsus sündis ootamatult. Korobeiniku sõnul anti eelmisel nõukogu koosolekul selge signaal kodusõja lõpetamiseks. Alamets pidi tegelema kriisi lahendamisega ja juhtima teiste juhatuse liikmete tööd. Kolleegid pidid kas sellele korrale alluma või juhatusest lahkuma. See otsus oli konsensusega vastu võetud, kuid mõni päev hiljem mõtles nõukogu esimees ümber ja otsustas Ala­metsale umbusaldust avaldada. “Ma võin ainult eeldada, millest on tingitud nii kiire usalduse kaotamine – ühtegi uut fakti pole nõukogu esimees nõukogule vahepeal esitanud,” ütles Korobeinik.
    Juhatuse esimehena vastutab Alamets loomulikult EASi vigade eest, kuid seda koos teiste juhatuse liikmete ning nõukoguga, rõhutas Korobeinik. “Süüdlaste otsimise asemel oli palju olulisem olukorra lahendamine ning kahju minimeerimine – Alametsa lahkumisega ei jää EASi juhatusse ühtegi inimest, kes on olukorraga detailselt kursis. Kaotajaks jäävad Eesti ettevõtted ning EAS ise,” nentis Korobeinik.
    EASi nõukogu liige Kalev Lillo rõhutas, et Reformierakonna ja Alametsa vahel puudub seos, mis tõttu ei saa Alametsa lahkumine olla märk kellegi väljasurumisest. Tema sõnul on Alamets hea spetsialist. “Tema teadmisi ei tohi lasta raisku minna ja olen veendud, et ka tulevikus on meie riigil temast kasu,” hindas Lillo. “Austan Alametsa otsust, sest kui juhatuse esimehe ja nõukogu esimehe erinev probleemikäsitlus hakkab kahjustama EASi mainet, saab kasutada ütlust: “Targem annab järele.””
    Ka Lillo ei saa neljapäevasel nõukogu koosolekul osaleda, sest see on riigikogu istungi ajal.
    Kes on kes
    Raul Parusk
    töötas 1998–2003 Hansabank Grupis muu hulgas juhatuse liikme ja Hansapank Eesti peadirektorina.Käivitas Eesti kõrgtehnoloogilise ettevõtte ASi LDI sidusettevõtte tegevust Põhja-Ameerika turul, oli 2005–2007 haldus- ja hooldusteenuseid pakkuva ettevõtte ISS Eesti juhatuse esimees ja 2007–2009 Ukraina kaubanduskeskuste arendaja Expert Capital Managementi peadirektor.Septembrist 2009 annab rahvusvahelistele äriprojektidele finants- ja juhtimiskonsultatsioone.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.