Kinnisvarahinnad jõuavad aastal 2020 buumi tasemele

Majandus korras. Riik on hoolimata valitsejate ajutisest lollimängimisest kenasti hakkama saanud, riigi majandamine on enam-vähem korras. Kinnisvaraturu jaoks on oluline ka laenuraha suhteliselt hea kättesaadavus ja madal hind. See kõik on viinud sinnamaale, et viimase nelja aasta jooksul on Tallinna keskmine korteri hind tõusnud 1,4 % kuus.Keskmist hinda on vedanud eelkõige uued korterid, mis koguturust moodustavad alla viiendiku, järelturu korterite hind pole kriisi põhjast kosunud oluliselt rohkem kui inflatsioon. Järelturu korterite hinnad hakkavad ülespoole kruvima: see on ühiskonna üldise elujärje paranemise paratamatu kõrvaltoime, mida soodustab laenuraha odavus, kuid veel rohkem riigi üldine tervis.Et minu kunagine prognoos (2015 buumi tasemele) täituks, oleks vaja järgmiseks kaheks aastaks senise 1,4%-lise igakuise hinnatõusu asemel 2,2%-list kasvu. See pole praeguses majanduskonjunktuuris võimatu. Kas ma ootan sellist tõusu? Kindlasti mitte! Olen liiga lähedalt näinud nii 1999. aastal kui ka 2007. aastal alanud kriiside tõsidust ning nende laastavat mõju majapidamistele ning loodan, et turg liiga kiirelt uuesti kasvama ei hakka.Samas kardan, et kriisist pole siiski palju õpitud ja inimesed vaatlevad kinnisvaraturgu ikka liiga emotsionaalselt. Nagu 15 aastat aastat tagasi vaatasime autoturul eelkõige marki ja kiirendust, nii vaadatakse nüüd korterite puhul ruutmeetrite arvu ja korteri toalisust.

Tulevikule ei mõelda. Meil on tohutult amortiseerunud ja ebaefektiivset vara, mille puhul võtab kõrvalkulude arvutus ostuisu ära. Samas ostetakse palju praegusest maksevõimest lähtudes ja kaugemale tulevikule ei mõelda, mistõttu kasvab surve vanemate korterite hinnale.Oleksin üllatunud, kui 2020. aastaks Tallinna keskmine korteri hind kunagise buumitipu tasemel ei oleks. Selleks poleks vaja rohkemat kui 0,5%st igakuist kasvu, aastaseks tõusuks annaks see veidi üle 6%. Arvestades üldist majanduse kasvutempot, inflatsiooni, hoonete energiatõhusamaks muutmist ja üleüldist suunda tegevuse (nii ettevõtluses kui mujal) efektiivsemaks muutmisel on see lausa tagasihoidlik prognoos.