EL toob sookvoodid ärisse

Nimelt kiitis Euroopa Komisjon eile heaks õigusvolinik Viviane Redingu ettepaneku, mille kohaselt peab aastaks 2020 ettevõtte nõukogu koosnema 40% ulatuses naistest. Samas on kuulda, et Redingu ettepanek võeti vastu algsest leebemal kujul: see ei sisalda Euroopa mõistes keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid ning nõue kehtib ainult börsifirmade kohta.

Hoiatus juristidelt. Reding lükkas läinud kuul meetmete rakendamise edasi, sest Euroopa Liidu juristid hoiatasid, et kvoodid ei pruugi olla seaduslikult rakendatavad. Lisaks on liikvel jutt, et firmade suhtes, kes ennast kvootidega vastavusse ei vii, ei rakendata mingeid sanktsioone.

Eesti 19 riigifirma 104 nõukogu liikmest on 16 naised.

Majandusministeeriumi andmeil on enim naisliikmeid ASi A.L.A.R.A nõukogus, mille neljast liikmest kolm on naised. Ühtegi naisliiget ei ole seitsme riigiettevõtte nõukogus: Eesti Energia, Eesti Post, Elering, Estonian Air, Tallinna Sadam, EVR Cargo ja Eesti Raudtee.

Suure hulga riigiettevõtete eest vastutav majandusminister Juhan Parts leidis, et naised ei ole nii nõrgad, et neile oleks vaja kvoote kehtestada. Proportsioone peaks parandama ilma sunnita. “Naisi on kindlasti rohkem ettevõtete nõukogusse vaja, sest loodus armastab tasakaalu,” märkis Parts.

Sobivat raske leida. “Mina olen alati silmas pidanud, et oleks naisi rohkem juhtkohtadel, aga tihtipeale on erinevate inimeste otsimisega, nagu ta on. See, keda tahad, on hõivatud või ei ole huvitatud,” rääkis minister.

Ka Baltika nõukogu liige Reet Saks leidis, et naiste osalus firma nõukogus ei peaks olema ette kirjutatud. “Meil Baltika nõukogus on see 40% olnud kogu aeg, kui Baltika börsil on olnud, enam-vähem täidetud,” ütles ta, lisades, et tema arvates ei peaks sellised asjad olema ette kirjutatud, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside tulemus. Selles, et Eestis leiaks ettevõtlikke naisi nõukogudesse, Saks ei kahelnud.