Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu teadlased lõid kehakaalutesti

    Tartu teadlased on välja valinud seitse geeni, mille variatsioonidest saadav teave võimaldab hinnata, milline on sobivaim kehakaalu ohjeldamise viis.

    Testi taga on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja füsioloogiainstituudi teadlased eesotsas professorite Andres Salumetsa ja Sulev Kõksiga, kirjutab Tartu Postimees.
    Uut teenust hakkab klientidele pakkuma mitme eriala tippspetsialistide partnerlusest sündinud firma Sports Gene, kes tänavu kevadel tõi turule spordigeenitesti.
    Andres Salumets ütleb, et kaalutemaatikat puudutavad geeniuuringud on viimasel ajal maailmas palju edasi arenenud ning teadlastel on üsna hea ettekujutus, millised geenid mõjutavad inimeste kaalu ja ainevahetust, samuti haigestumist ülekaalulisusega seotud tõbedesse.
    «Arvan, et just elustiili ja haigusriskide seoste geneetikaga tegelevate firmade areng seisab alles ees,» sõnab Salumets.
    Kehakaalu ohjeldamise geneetiline test annab inimesele selged vastused mitme küsimuse kohta.
    Kas tal on kiire või aeglane ainevahetus ja kui suur on tema risk ülemääraseks kehakaaluks? Kas ülekaalu korral on tal suurenenud risk ka teise tüübi diabeeti haigestumiseks? Kas kaalulangetamise soovi korral on tal suuremad eduvõimalused rohkem liikudes ja trenni tehes või just dieeti pidades? Või ei aita kumbki.
    Selle viimase, pealtnäha lootusetu variandi korral on positiivne vähemalt see, et ülekaalus inimene ei pea ennast süüdistama tahtejõuetuses ega laiskuses. Kui ta kedagi süüdistada tahab, süüdistagu «halbades geenides» oma esivanemaid.
    «Me ei saa inimesele niisiis lubada, et kui ta teeb geenitesti, saab ta kohe kõhnaks,» ütleb Sulev Kõks. «Ja me ei propageeri, et kõik inimesed peaksid olema veatud ja sarnanema väljanägemiselt kas filmitähe või modelliga.»
    Sulev Kõks räägib, et tulevikus võiks teenus olla veelgi personaalsem. Pärast testi tegemist töötaksid inimesega edasi nii dietoloog kui treener, koostades talle isikliku programmi kehakaalu hoidmiseks või langetamiseks.
    «Kes me oleme, mida me sööme ja mis meile maitseb, tuleneb meie geenidest,» selgitab Kõks. «Kogu see info on teaduskirjanduses saadaval. Meie oleme selle lihtsalt ühest ja teisest nurgast võtnud ja kokku toonud.»
    OÜ Sports Gene juhatuse esimees Alar Meltsov ütleb, et kehakaalu ohjeldamise geneetilist testi saab tellida Tartu Ülikooli Kliinikumi kaudu ning ka mitmest Eestimaa spaast, kus on nii füsioterapeudi kui ka treeneri konsultatsiooni võimalus.
    Aga testi võib küsida otse firmast Sports Gene ka meili teel. Inimesele saadetakse turvaümbrikus katsuti koos pulga otsas oleva vatitampooniga. Selle pulgaga tuleb inimesel oma põse limaskestalt DNA-proov kaapida ja see tagasi saata.
    Geenitesti tulemused kirjeldatakse ära vastuses, mille klient peaks saama umbes nädala pärast. Testi hind on 95 eurot.
     
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.