27. november 2012 kell 21:00

Sinikeeltõbi võib piirata eksporti EList väljapoole

Kui ka Inglismaa labor kinnitab Eesti veisel leitud sinikeeltõve diagnoosi, siis Euroopa Liidu sees see ekspordi piirangut ei tähendaks, küll aga on kolmandate riikide enda otsus, kas Eestist edaspidi elusloomi importida.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder soovitas esmalt oodata Inglismaa referentslabori kinnitust. Tema sõnul on toiduamet Saaremaa farmi jälgimise alla võtnud. “Euroopa Liidu sees see rohkem ekspordipiiranguid ei tähenda. Ülejäänud Eestist võib eksport jätkuda,” kinnitas ta.

Seda, kuidas see eksporti kolmandatesse riikidesse mõjutab, täpselt öelda ei saa. “See on individuaalne, see sõltub riikidest, õigusaktidest, kahepoolsetest lepetest, sellist üldist printsiipi ei ole,” selgitas Seeder. “Üksikjuhtum ei too kaasa massilist ekspordipiirangut ja kui see peaks kaasa tooma mingi piirangu, siis kindlasti ei too see kaasa massilist laostumist, vaid me saaksime liha siseturul kindlasti realiseerida ja tarbijale mingit ohtu ei ole. Haigeid loomi või toiduohutust puudutavaid loomi ei tarnita toidutööstusele ja tarbijatele,” märkis Seeder.

Balti riigid seni puutumata. Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles Saarte Häälele, et positiivne proov tähendaks Eesti riigile ekspordi seisukohalt suurt õnnetust, tema hinnangul lõppeks veiste eksport Türki ja Venemaale päevapealt. Türgi kokkuostjate huvi Eesti veiste ja lammaste vastu tulenebki suuresti tõsiasjast, et Eesti on Läti ja Leedu kõrval üks väheseid riike, kus sinikeeltõbe pole seni diagnoositud.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et Eestis mingit puhangut ei ole. “Esialgu on meil üks positiivselt reageerinud loom,” ütles ta ja lisas, et proovid on saadetud Inglismaa referentslaborisse, kust selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses vastust oodatatakse.

Leitud vaid antikehi. “Samasuguseid seropositiivseid loomi on päris palju hiljuti leitud ka Lätis ja Leedus,” märkis Pärtel ja selgitas, et seropositiivne tähendab seda, et loomal on antikehad, ent ei pruugi olla viirust ennast. Saaremaal olev loom on tema sõnul kliiniliselt absoluutselt terve. “Isegi on üks hüpotees, et kui Venemaa või Valgevene on kasutanud oma loomade vaktsineerimisel elus vaktsiini, siis võib see olla sellega seotud,” ütles ta, viidates nakatumisvõimalusele sääskede kaudu. Kõige rohkem sinikeeltõve juhtumeid on praegu Lätis.

Seropositiivse looma liha Pärtli sõnul sööjale ohtu ei kujuta. “Isegi kui loomal on antikehad, mida kõigil elusolenditel on väga paljude haiguste vastu, siis ei tähenda see absoluutselt mitte midagi,” kinnitas ta.

Kopra Karjamõis OÜ on üks suuremaid Eesti lambakasvatajaid. Ettevõtte omaniku Raol Raua sõnul tähendaks sinikeeltõbi kasvatajale firma kustutamist, ent ta suhtub Saaremaa leidu optimistlikult. “Ma hästi ei usu, et on tõsi, see on kellegi näpukas,” arvas ta.

Lammastele surmav. Sinikeeltõbi on Pärtli sõnul haigus, mis ei levi otse loomalt loomale, vaid ainult sääskede vahendusel. Veised üldiselt viiruspõhisesse kliinilisse sinikeeltõppe ei haigestu, ent lammastele võib haigus põhjustada surma. Üks iseloomulik tunnus on see, et keel võtab sinaka tooni ja võivad tulla haavandid. Kliiniliste nähtudega loomad hukatakse.

“Praegusel juhul on tegemist ühe loomaga ja see proov on kinnitamisel. Tõenäoliselt läheb nii, nagu on Lätis ja Leedus, et tegu ei ole haigusega, vaid antikehaga,” oli Pärtel veendunud.

 

Mis on mis

Sinikeeltõbi

eriti ohtlik lammastel ja veistel esinev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, keele ja suuõõne limaskesta venoosne liigveresus ning nekrootiline haavandumine, sõrapõletik ja skeletilihaste düstroofia.Veistel kulgeb haigus enamasti ilma oluliste haigustunnusteta.Viirus levib põhiliselt Culicoides’e perekonna putukate vahendusel, kellest olulisemad on habesääsed.

Allikas: Veterinaar- ja toiduamet

Hetkel kuum