Kontrollijad koorivad seitse nahka

Artiklis sõna võtnud Pilguse mõisa tegevjuhi Signe Sarah Arro jutu järgi on ettevõte maksnud sel aastal 14 kontrollijale kokku ligi 3000 eurot. Näitena oli toodud veterinaaramet, mille töötaja visiidi eest tuleb maksta 9,4 eurot tunnis, kusjuures arve esitatakse jooksva täistunni eest, mis tähendab, et näiteks vahetult enne keskpäeva alanud paarikümneminutiline visiit maksaks 18,8 eurot.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes on kinnitanud veterinaarameti kontrollijate tasud, ütles Äripäevale, et selline regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu ettekirjutustest ning paljudes teisteski riikides tasustatakse järelevalveametnikke samadel põhimõtetel.

“Põllumajanduspoliitika üldine suund on järelevalvetasudele. See on nii enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides,” ütles Seeder. Tema sõnul on praegune süsteem parem kui varem kehtinud kohustus maksta riigilõivu, mis oli kõigile ettevõtetele ühesugune.

Seeder kiidab uut süsteemi. “Varem maksti iga-aastast kohustuslikku riigilõivu, sõltumata sellest, kui palju konkreetse asutuse üle järelevalvet tehti. Nüüd on järelevalvetasu viidud sõltuvusse sellest, kui palju järelevalvetoiminguid tehakse, ja selles mõttes on ta õiglasem ja mõni ettevõtte lausa võidab. Kui ta enne pidi nii või naa maksma riigilõivu, siis nüüd, kui järelevalvet tehakse vähem või mõnel juhul ta valimisse ei satugi, siis ta ka järelevalvetasu maksma ei pea,” selgitas Seeder praeguste tasude eeliseid.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Feliks Mägus leidis, et ettevõtjad tahaksid alati väiksemate kuludega hakkama saada.

“Eks meie ju tahaksime ka vähem maksta, nii makse kui ka erinevate kulude peale vähem vahendeid panna. See on ju selge, et ettevõtja tahaks ikka efektiivsemalt tegutseda,” märkis Mägus. Ometi pidas ta mõistetavaks, et ettevõte peaks ise vastutama, et tema tegevus vastaks nõuetele.

Poolt ja vastu arvamusi. “Iseenesest on praeguse seaduse järgi ju nii, et ettevõtja vastutab, et tema tegevus vastaks normidele. Selles mõttes nii ehk naa peaks ettevõtja tegema mingisuguseid kontrolle, analüüse, mis seadusest tulenevad, aga seda ehk peaks ka välispidine instants kontrollima ja keegi peab ju selle kinni maksma. Riik ei saagi vastutada selle eest, et ettevõttes asjad korras oleksid, ettevõtja ikka ise peab selle eest vastutama ja selleks tegema vajalikke kulutusi,” ütles Mägus.

Viljandimaal Kopra turismitalu pidav Rudo Puks leidis, et varjatud maksude teemat tuleks vaadata hoopis laiemalt, ning tõi välja veel teisigi valdkondi, mida ettevõtjad peavad kinni maksma.

“Ettevõte peab kinni maksma kõikide ametnike järelevalved, siis valitsuse palgad, siis töötajate palgad, valitsuse tehtud vead ja iseenda tehtud vead ja ka töötajate tehtud vead. Siin ei olegi rohkem midagi kommenteerida. Kui te vaatate palgakoormust, mis ettevõtjatel peal on, see on ikka meeletu,” sõnas Puks. Ta kirjeldas, kuidas oli ühe hoone ehituseks vajaliku dokumendi eest maksnud 1000 eurot, ning leidis, et see ei ole kuidagi õige, kui ametnik teeb sellega 10–15 minutit tööd.

“See ei ole selleks, et kulud kinni maksta, vaid et selle pealt teenida,” kommenteeris Puks ebaõiglaselt kõrgeid tasusid.

Minister kinnitas, et mingisugust liigkasu riik nendelt toimingutelt ei saa: “Ei taha sellega kuidagi ettevõtlust ahistada.” Samuti leidis ta, et praegune põhimõte on ettevõtjate jaoks kõige õiglasem ning paremat lahendust pole.

“Muidugi võime filosoofiliselt seda arutada, millisel kujul riik maksutulu kokku kogub. Võib ju kehtestada kõigile mingi maksu, riigilõivu, selle kaudu riigieelarve ümber jagada ja siis kuluna järelevalvetasudena välja maksta,” arutles minister.

“See on üks lähenemine, teine on konkreetne vahetu side ja ma arvan, et ka ettevõtja kontroll järelevalve tegija üle on paremini tagatud, sest ta jälgib väga täpselt, et kui ikkagi järelevalvet tehtti kolm tundi, siis on kolm tundi ja sa ei saa sinna sisse kirjutada kahte päeva või kahte nädalat,” põhjendas Seeder.

Mägus ei pidanud võimalikuks, et praegu saaks järelevalvetasusid paigutada riigieelarve kuludesse.

“Võib ju alati võtta niimoodi, et kõik avaliku sektori tehtavad tegevused võiksid olla finantseeritud nendest vahenditest, mis laekuvad maksudena riigieelarvesse, aga ma ei ole väga kindel, et reaalsuses see on võimalik,” ütles Mägus.

Kopra talu peremees aga oli jätkuvalt pessimistlik: “See valitsus ei muuda mitte midagi.”

 

Mille eest ettevõtja maksab?

Riigimaksud: sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks, tulumaks, käibemaks, riigilõivud tegevuslubade jmt eest.Kontrollid ettevõttes:keskkonnaameti kontroll, veterinaar- ja toiduameti kontroll, deradisatsioonikontroll,majutuse kontroll, elektrisüsteemide kontroll, signalisatsiooni- ja valvesüsteemide kontroll, päästeameti kontroll, vahukustutite kontroll, PRIA kontroll, maksuameti kontroll, statistikaameti igakuised aruanded ja aasta kokkuvõtted.