• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlase lemmiktoit on ikka veel teine eestlane

    Veetsin viimati nädalavahetuse Itaalias koos mitme Soome ettevõtte juhi ja omanikuga.

    Nad rääkisid, kuidas praegu edukaid ettevõtteid ei oleks olemas, kui riik poleks neile tihti ka mitte turutingimustel laenu andnud või kui poleks appi tulnud rikaste eraisikute asutatud sihtotstarbelised fondid.
    Meedia ründab. Eestis paistab kehtivat vastupidine loogika. Kui LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni üks turutingimustel tehtud investeeringutest juhtub olema Arco Varasse,  siis uuritakse seda investeeringut ülipõhjalikult. Iga kord, kui meedia ründab Eesti vähest rahvusliku kapitali kasutamist natukenegi Eesti majandust soosivalt,  vähendab see asjaosaliste tahet seda teha.
    Eesti rahvas peab aru saama,  et kui Tallink, LHV pank, Baltika, Silvano ja umbes sada teist mingilgi moel täiemahulise organisatsiooni mõõtu välja andvad ettevõtted välismaalastele müüa,  siis kaovad neist eestlaste jaoks finantsjuhi,  grupi pearaamatupidaja, uute turgude uurimist ja vallutamist planeerivate juhtide ja spetsialistide ning sajad muudki ametikohad. Kes kõik on tänu kõrgele palgale ka suuremad maksumaksjad ja kodumaised tarbijad. Selle tulemusena kaob peatselt nende spetsialistide koolitamise mõte Eestis. Hea näide on Rootsi pangad, kes on igasuguse natukenegi suurema otsustusõiguse viinud oma kodumaale. Kui Tallink oleks Silja omand,  mitte teistpidi, ei töötaks seal umbes sada juhtivat Eesti passiga isikut.
    Miks ei rõõmusta eesti rahvas, kui Bigbank  teenib kõrget intressi Soomes,  Hispaanias ja Rootsis? Ega see käive ometi panga omanike tasku ei lähe. Kasum on reeglina ainult mõni protsent käibest,  saadud intressitulu arvelt on Bigbankil 400 töötajat,  statistikut,  klienditeenindajat ja finantsjuhte,  kes saavad palka ja maksavad makse. Need palgad ja maksuosad on ju pärit hispaanlaste ja soomlase taskust, mitte teise eestlase omast. Mõistke hukka Bigbanki kõrged intressid, kui soovite,  kuid siis mõistke hukka ka Swedbanki kasum, sest see raha võetakse selle eesti bussijuhi käes, kes käib Soomes sõitmas, et endale Swedbanki laenuga ilusam kodu osta.
    Odav tööjõud. Ärge arvake, et Ericssonil jt tootmisahelat Eestis pidavat tööandjad on siin mõnel muul põhjusel kui 400–1000eurose palgataseme pärast nende kodumaa 3000–6000 euro asemel.
    Need ettevõtted saavad Eesti odavat tööjõudu kasutada selle pärast, et eestlane on nõus töötama väikse palga eest, makstes toidu ja elektri eest soomlaste ja rootslastega sama hinda.
    Autor asutas 2004 soomes Luottotalo Fenno, mille 2010 omandas  LHV (TOIM)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.