Swed: 8% klientidest on säästnud enam kui aastapalga

"Endiselt on ligi 80%-l klientidest säästetud vähem kui kolme keskmise palga suurune summa. Vastavalt uuringule oli 8% klientidest säästetud hoiusena 3-6 palka, 7% klientidest 6-12 palka ja ainult 8% enam kui 12 palka, arvestades keskmise brutopalga suurust 839 eurot," sõnas Swedbanki privaatpanganduse divisjoni tegevdirektor Vaiko Tammeväli .

Viimase kolme kvartali andmetel põhinev Swedbanki kliendiuuring näitas, et vaatamata hoiuste mahu kasvule jaotuvad säästud ja nende suurenemine erinevate kliendigruppide vahel ebaühtlaselt.

Tammeväli sõnul näitas uuring, et kui madalad intressimäärad suunavad inimesi hoidma raha tähtajalise hoiuse asemel üha enam arvelduskontol, siis kliendigrupiti erinesid oluliselt nii hoiuste kasvu suurus kui keskmiselt säästetud summad.

Eesti Panga statistika kohaselt kasvasid hoiused kokku üheksa kuuga 6,1%, residentidest kodumajapidamiste hoiused suurenesid samal ajal 5,2%. "Tulenevalt madalatest intressimääradest jäeti vaba raha aga peamiselt nõudmiseni hoiustele. Seetõttu kasvas nõudmisteni hoiuste ülekaal tähtajaliste hoiuste suhtes võrreldes 2011. aastaga veelgi," märkis Tammeväli.

Kokku suurenes nõudmiseni hoiuste maht üheksa kuuga 11,3%, samas kui tähtajalised hoiused vähenesid aasta algusest 1,6%. Uuringu kohaselt ületasid aastast perioodi vaid 1% tähtajalistest hoiustest.

Tammeväli selgitusel on tähtajalised hoiused olnud Eestis ka ajalooliselt madalal tasemel, kuna säästude pikemaajaline planeerimine ei ole saanud siin veel harjumuseks. "Kodumajapidamiste kogutud säästud näitavad eelkõige seda, kui palju on eraklientidel puhvreid võimalike raskuste vastu, kuid ka inimeste võimalusi investeerida või tarbida," märkis ta.

Hoiuste ja säästude ebaproportsionaalne jaotus ilmneb Tammeväli sõnul kõige selgemalt kodumajapidamiste hoiuste keskmise summa ja mediaani erinevuses. "Erinevus keskmise ja mediaani vahel ehk summa vahel, millest suuremaid ja väiksemaid hoiuseid on võrdselt, on rohkem kui kümnekordne. Kui kliendi keskmine hoius oli kolmanda kvartali lõpus 3175 eurot, siis mediaan oli samal ajal ainult 273 eurot," märkis ta.

Tammeväli sõnul on sellise jaotuse üheks põhjuseks kõrgemas eas klientide suur osakaal – ligi pooled hoiustest kuuluvad klientidele vanuses alates 61. eluaastast. Uuringu kohaselt oli hoiuste keskmine jääk nimetatud vanusegrupis kaks korda suurem kui näiteks vanusegrupis 31-40 eluaastat, vastavalt 5250 eurot ja 2500 eurot.

Hoiuste kasv ja nende arvuline jaotus meeste ja naiste vahel olulist erinevust välja ei too. "Kuigi sageli arvatakse, et pere rahakott on naiste käes, siis hoiuste võrdluses see niimoodi välja ei paista. Küll aga on erinevus märgatav keskmises hoiuse summas," sõnas Tammeväli. Kuigi 58% hoiuseklientidest on naised, on hoiuste keskmine jääk suurem meestel, vastavalt 2851 ja 3631 eurot, ning mediaanis vastavalt 270 ja 273 eurot.

Ehkki kodulaenuta klientide hoiused on kodulaenuga klientide omadest keskmiselt ligi 2-3 korda suuremad, on nende olukord tänu intressimäärade langusele alates aasta algusest paranenud.

"Kui keskmine kodulaenu kuumakse summa on 194 eurot, siis kodulaenuga kliendi keskmine hoius on kasvanud sama aja jooksul ligi 300 eurot. Samas on vähenenud kodulaenu kuumakse tänu euribori langusele keskmiselt 16 eurot ehk 7%," võrdles Tammeväli.

Uuring hõlmas 670 000 aktiivse kliendi hoiuseid ja nende käitumise muutust võrreldes 2010. ja 2011. aastaga.