Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swed: 8% klientidest on säästnud enam kui aastapalga

    Swedbanki teatel on kaheksal protsendil nende klientidest säästetud aastapalka ületav summa.

    "Endiselt on ligi 80%-l klientidest säästetud vähem kui kolme keskmise palga suurune summa. Vastavalt uuringule oli 8% klientidest säästetud hoiusena 3-6 palka, 7% klientidest 6-12 palka ja ainult 8% enam kui 12 palka, arvestades keskmise brutopalga suurust 839 eurot," sõnas Swedbanki privaatpanganduse divisjoni tegevdirektor Vaiko Tammeväli .
    Viimase kolme kvartali andmetel põhinev Swedbanki kliendiuuring näitas, et vaatamata hoiuste mahu kasvule jaotuvad säästud ja nende suurenemine erinevate kliendigruppide vahel ebaühtlaselt.
    Tammeväli sõnul näitas uuring, et kui madalad intressimäärad suunavad inimesi hoidma raha tähtajalise hoiuse asemel üha enam arvelduskontol, siis kliendigrupiti erinesid oluliselt nii hoiuste kasvu suurus kui keskmiselt säästetud summad.
    Eesti Panga statistika kohaselt kasvasid hoiused kokku üheksa kuuga 6,1%, residentidest kodumajapidamiste hoiused suurenesid samal ajal 5,2%. "Tulenevalt madalatest intressimääradest jäeti vaba raha aga peamiselt nõudmiseni hoiustele. Seetõttu kasvas nõudmisteni hoiuste ülekaal tähtajaliste hoiuste suhtes võrreldes 2011. aastaga veelgi," märkis Tammeväli.
    Kokku suurenes nõudmiseni hoiuste maht üheksa kuuga 11,3%, samas kui tähtajalised hoiused vähenesid aasta algusest 1,6%. Uuringu kohaselt ületasid aastast perioodi vaid 1% tähtajalistest hoiustest.
    Tammeväli selgitusel on tähtajalised hoiused olnud Eestis ka ajalooliselt madalal tasemel, kuna säästude pikemaajaline planeerimine ei ole saanud siin veel harjumuseks. "Kodumajapidamiste kogutud säästud näitavad eelkõige seda, kui palju on eraklientidel puhvreid võimalike raskuste vastu, kuid ka inimeste võimalusi investeerida või tarbida," märkis ta.
    Hoiuste ja säästude ebaproportsionaalne jaotus ilmneb Tammeväli sõnul kõige selgemalt kodumajapidamiste hoiuste keskmise summa ja mediaani erinevuses. "Erinevus keskmise ja mediaani vahel ehk summa vahel, millest suuremaid ja väiksemaid hoiuseid on võrdselt, on rohkem kui kümnekordne. Kui kliendi keskmine hoius oli kolmanda kvartali lõpus 3175 eurot, siis mediaan oli samal ajal ainult 273 eurot," märkis ta.
    Tammeväli sõnul on sellise jaotuse üheks põhjuseks kõrgemas eas klientide suur osakaal – ligi pooled hoiustest kuuluvad klientidele vanuses alates 61. eluaastast. Uuringu kohaselt oli hoiuste keskmine jääk nimetatud vanusegrupis kaks korda suurem kui näiteks vanusegrupis 31-40 eluaastat, vastavalt 5250 eurot ja 2500 eurot.
    Hoiuste kasv ja nende arvuline jaotus meeste ja naiste vahel olulist erinevust välja ei too. "Kuigi sageli arvatakse, et pere rahakott on naiste käes, siis hoiuste võrdluses see niimoodi välja ei paista. Küll aga on erinevus märgatav keskmises hoiuse summas," sõnas Tammeväli. Kuigi 58% hoiuseklientidest on naised, on hoiuste keskmine jääk suurem meestel, vastavalt 2851 ja 3631 eurot, ning mediaanis vastavalt 270 ja 273 eurot.
    Ehkki kodulaenuta klientide hoiused on kodulaenuga klientide omadest keskmiselt ligi 2-3 korda suuremad, on nende olukord tänu intressimäärade langusele alates aasta algusest paranenud.
    "Kui keskmine kodulaenu kuumakse summa on 194 eurot, siis kodulaenuga kliendi keskmine hoius on kasvanud sama aja jooksul ligi 300 eurot. Samas on vähenenud kodulaenu kuumakse tänu euribori langusele keskmiselt 16 eurot ehk 7%," võrdles Tammeväli.
    Uuring hõlmas 670 000 aktiivse kliendi hoiuseid ja nende käitumise muutust võrreldes 2010. ja 2011. aastaga.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Amet hoiatab: käes on seakatku kõrgaeg Seakatk on tuvastatud juba kuuel metsseal
Sigade Aafrika katk (SAK) on tänavu tuvastatud kuuel metsseal Võrumaal ja Põlvamaal. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) hoiatab seakasvatajaid, kuna Lätis on tuvastatud katk ka kodumajapidamises.
Sigade Aafrika katk (SAK) on tänavu tuvastatud kuuel metsseal Võrumaal ja Põlvamaal. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) hoiatab seakasvatajaid, kuna Lätis on tuvastatud katk ka kodumajapidamises.
Metalliäri omanike kasumi jaotamise vaidlus lõi pretsedendi
Eduka metallitööstuse Eesti Traadi asutajate ja väikeosanikuks saanud Hannes Rosina dividendivaidlus jõudis riigikohtusse, kes lubab kasumit mõnel juhul jaotada teisiti, kui seadus ette näeb.
Eduka metallitööstuse Eesti Traadi asutajate ja väikeosanikuks saanud Hannes Rosina dividendivaidlus jõudis riigikohtusse, kes lubab kasumit mõnel juhul jaotada teisiti, kui seadus ette näeb.