• OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • 19.12.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööjõukulu sööb konkurentsivõimet

Madalad palgad on Eesti probleem. Samas kipuvad inflatsioon ja tööjõukulude suurenemine meil olema kiiremad kui mujal Euroopas. Võimaluse korral lähevad töövõtjad tööle sinna, kus makstakse rohkem, see aga toob kaasa oskustööliste ja spetsialistide puuduse Eestis.
Seetõttu jääb palgatõususurve uuel aastal kindlasti püsima.
Teiselt poolt on aga probleemiks madal tööviljakus – just käive ja kasum inimese kohta, mitte niivõrd toodetud tonnid töötaja kohta ei luba palka piisavalt tõsta.
Riik  veab palgatõusu. Riik kavatseb järgmisel aastal avalikus sektoris ühtlaselt palka tõsta (4,4% on eelarves ette nähtud kõigile, aga kuulda on olnud ka suurematest palgatõusudest). Erasektoril tekib ilmselt raskusi sellise tööjõukuludega suurenemisega kaasaminemisel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tegelikult peaks palga kergitamise vedur kindlasti olema erasektor, sest sealt tuleb ju see raha, mida avalikus sektoris jagada saab.
Eesti on Euroopaga nagu ühendatud anumad ja lõpuks liiguvad ikkagi nii hinnad kui ka  palgad ühtlustumise suunas. Meie väljakutse seisneb selles, kuidas selles protsessis konkurentsivõimet säilitada.
Olukorras, kus tööjõukulud, mis on seni olnud meie eelis, kipuvad kasvama ja majanduse konkurentsivõimet õõnestama, peaks riik üldpilti uue pilguga vaatama: kas see ikka on hea, et meil on tööstuses kallim elekter ning kõrgemad ressursi- ja keskkonnatasud kui Skandinaavias.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele