• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 19.12.12, 23:00

Tööjõukulu sööb konkurentsivõimet

Madalad palgad on Eesti probleem. Samas kipuvad inflatsioon ja tööjõukulude suurenemine meil olema kiiremad kui mujal Euroopas. Võimaluse korral lähevad töövõtjad tööle sinna, kus makstakse rohkem, see aga toob kaasa oskustööliste ja spetsialistide puuduse Eestis.
Seetõttu jääb palgatõususurve uuel aastal kindlasti püsima.
Teiselt poolt on aga probleemiks madal tööviljakus – just käive ja kasum inimese kohta, mitte niivõrd toodetud tonnid töötaja kohta ei luba palka piisavalt tõsta.
Riik  veab palgatõusu. Riik kavatseb järgmisel aastal avalikus sektoris ühtlaselt palka tõsta (4,4% on eelarves ette nähtud kõigile, aga kuulda on olnud ka suurematest palgatõusudest). Erasektoril tekib ilmselt raskusi sellise tööjõukuludega suurenemisega kaasaminemisel.
Tegelikult peaks palga kergitamise vedur kindlasti olema erasektor, sest sealt tuleb ju see raha, mida avalikus sektoris jagada saab.
Eesti on Euroopaga nagu ühendatud anumad ja lõpuks liiguvad ikkagi nii hinnad kui ka  palgad ühtlustumise suunas. Meie väljakutse seisneb selles, kuidas selles protsessis konkurentsivõimet säilitada.
Olukorras, kus tööjõukulud, mis on seni olnud meie eelis, kipuvad kasvama ja majanduse konkurentsivõimet õõnestama, peaks riik üldpilti uue pilguga vaatama: kas see ikka on hea, et meil on tööstuses kallim elekter ning kõrgemad ressursi- ja keskkonnatasud kui Skandinaavias.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele