• OMX Baltic−0,37%295,06
  • OMX Riga0,87%909,31
  • OMX Tallinn−0,23%2 036,19
  • OMX Vilnius0,13%1 203,41
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,42%9 175,6
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,87
  • OMX Baltic−0,37%295,06
  • OMX Riga0,87%909,31
  • OMX Tallinn−0,23%2 036,19
  • OMX Vilnius0,13%1 203,41
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,42%9 175,6
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,87
  • 18.04.13, 06:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Importmesi sunnib Eesti mee mujale

Mesilaste talvetoit ehk pidevalt kallineva suhkru tõttu ei jaksa kohalin meetootja Eesti turule voolava soodsa importmeega konkureerida. Pilk heidetakse ekspordile.
Peamine mure, mis Eestimaa mesinikke praegu painab, on piiri tagant sisse voolav odav mesi, mille suurimateks müüjateks on Rimi ja Maxima kaubandusketid. Kui pooleliitrine purk Eesti mett on saadaval hinnaga alates 4,5 eurost, siis Läti või Leedu tootja märgist kandev kraam maksab üle paari euro samasugune purk.
OÜ Meveda juhatuse liige Jaanus Tull on seda meelt, et tegelikult ei tea keegi täpselt, mis nendes purkides sisaldub ja kus see mee nime kandev ollus tegelikult on toodetud. 
"Purgi etiketile on tootjaks märgitud küll Läti või Leedu, aga kes ütleb, et ka see mesi on Lätis või Leedus varutud. See toormaterjal võib olla hoopis kusagilt mujalt toodud," nentis ta. "Põhjus, mis Läti mesi on odavam, on ka selles, et Läti põllumajandusministeerium maksab meetootjale, kel 30 või rohkem mesilasperet, 17 eurot pere kohta peale. Samuti saavad nii Läti kui Soome meetootjad otsetoetusi. See kõik parandab meie lõunanaabrite positsiooni meeturul."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tulli sõnul pole sellise hinnaga, nagu piiritagust mett meie poodides müüakse, reaalselt võimalikki õiget mett toota - keegi kas maksab sellele kõvasti peale või pannakse purki mingit, meega vaid sarnanevat toodet.
Mitu korda kallines mesi viimaste aastate jooksul ja miks suhkur pidevalt kallineb, loe pikemalt tänasest Äripäevast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele