Eesti Hunt keset dollarimiljardeid

Kui suured summad siis ikkagi ameerika jalgpalli profiliigas National Football League'is (NFL) liiguvad? Väljaanded Fortune ja Sports Illustrated hindasid 2011. aastal liiga kohandatud SKPks või spordi mõistes JKPks (jalgpalli koguproduktiks) 9,3 miljardit dollarit. Seda võib võrrelda eurotsoonis ja Euroopa Liidus oleva Maltaga, kelle SKP 2011. aastal oli 8,8 miljardit dollarit.

Veel paremat aimu NFLi suurusest USAs annab fakt, et liiga on vaid natuke väiksem kui ülejäänud kolm suurt spordiala USAs kokku. 2011. aasta seisuga jäi USA pesapalliliiga MLB kogutulu 6-7 miljardi vahele, korvpalliliiga NBA kogutulu jäi 3-4 miljardi vahele ning jäähokiliiga NHLi kogutulu oli umbes miljard dollarit.

Kust see raha tuleb ja kuhu see kõik läheb?

1. Aastas jagab NFL hinnanguliselt ligi 5 miljardi dollari tele-, raadio- ja digitaalõiguste raha liiga 32 võistkonna vahel, pluss lisaks oma osa liigale. 2010. aasta sügishooajal oli 19 enim vaadatud teleülekannet NFLi mängud ning TOP30 seas oli neid lausa 28. Mänge kannavad üle neli suurt telekanalit - CBS, FOX, NBC ja ESPN. 2011. aastal sõlmisid need firmad uue üheksa-aastase ülekande õiguste lepingu. Forbesi hinnangul maksavad esimesed kolm aastas liigale kokku umbes 3 miljardit dollarit, samas kui ESPN käib välja lausa 1,9 miljardit dollarit.

2. Viimasel ajal on peaaegu iga aasta kerkinud liigas üks staadion, mille nimetamisele jooksevad suurkorporatsioonid tormi. Võistkonnad võivad aastas teenida 25 kuni 30 miljonit dollarit staadioni nimetamisõiguste pealt, mille lepingud sõlmitakse tavaliselt 10 aastaks. Näiteks on Farmers Insurance nõustunud maksma 700 miljonit dollarit 30 aasta jooksul, et saada enda nimi staadionile, mida veel ei ole, mis on mõeldud võistkonnale, mida veel ei ole.

3. Ettevõtted maksavad meeletult suuri summasid, et seostada enda brändi nii NFLiga kui ka mõne konkreetse võistkonnaga. Pepsi maksis 2004. aastal kaheksa-aastase lepingu eest 560 miljonit dollarit. Nike maksis 1,1 miljardit dollarit, et saada liiga ametlikuks rõivatootjaks. Verizon Wireless käib välja 720 miljonit nelja aasta jooksul, et olla liiga ametlik mobiilteenuste pakkuja. Anheuser-Busch sõlmis NFLiga kuueaastase 1,2 miljardi dollarilise lepingu (700 miljonit sellest rahas), kuid võistkonnad sõlmivad ikkagi enda lepingud selle kohta, millist õlut nende staadionil müüakse.

4. 2010. aastal käis NFLi mänge vaatamas üle 17 miljoni inimese, kes makstud keskmise pileti hind, sõltuvalt võistkonnast, jäi 54 ja 120 dollari vahele. Liiga piletitulu infot ei avalikusta, kuid avalikult juhitav Green Bay Packers avab veidi tagamaid. 2010. aastal teenis võistkond parkimiselt, kohalikult meedialt ja muudelt tuludelt 13 miljonit dollarit, mis kogu liiga peale moodustab umbes 416 miljonit dollarit. Piletituluna teenis võistkond tol aastal 60 miljonit dollarit, mis kogu liiga peale moodustab ligi 2 miljardit dollarit.

5. Võistkonnad ei ole ainsad, kes raha kasseerivad. Arvestuste kohaselt genereerib kohalik NFLi mäng piirkonnas 20-21 miljonit dollarit. Kaheksa mängu peale, jättes eelhooaja ja playoffid välja, tähendab see kohalikele ettevõtetele ja majandusele 160 miljonit ning kogu liiga peale 5,1 miljardit dollarit aastas.

Miks pole NFL börsil?

Erinevalt MLB, NBA või NHLi võistkondadest pole ühtegi NFLi võistkonda ega omanikku börsil. See on liiga enda reeglite alusel keelatud. Ainus n-ö avalikult juhitav võistkond on Green Bay Packers, kellel on võistkonna kodulehe andmeil 363 948 omanikku ehk aktsionäri. Küll aga pole nende aktsiate omamisest suurt kasu. Järelturu müügiväärtus aktsial puudub ning dividendi selle eest ka ei saa. Lisaks ei kinnita see kuidagi juriidiliselt võistkonna omamist.

See aga ei takistanud Packersil 2011. aasta lõpus emiteerida viiendat korda klubi ajaloo jooksul (varasemad emissioonid: 1923, 1935, 1950 ja 1997) aktsiaid hinnaga 250 dollarit tükist, millega koguti üle 60 miljoni dollari staadioni renoveerimistöödeks. Packers on ka ainus tiim, kellele selliseid asju lubatakse teha ajalooliste iseärasuste tõttu. Nii et ainus võimalus NFLi klubi omanikuks saada on osta kas või alla protsendine osalus otse mõnelt omanikult. Sarnaselt talitas tuntud räppar Jay-Z, kes ostis Venemaa ühelt rikkaimalt inimeselt Mihhail Prohhorovilt 4,5 miljoni dollari eest väikeosaluse NBA klubis Brooklyn Nets.

 

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Ave Lepik