• OMX Baltic0,37%297,02
  • OMX Riga−0,49%915,98
  • OMX Tallinn−0,02%2 037,57
  • OMX Vilnius0,61%1 215,78
  • S&P 5000,32%6 466,58
  • DOW 301,04%44 922,27
  • Nasdaq 0,14%21 713,14
  • FTSE 100−0,03%9 162,93
  • Nikkei 225−1,45%42 649,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic0,37%297,02
  • OMX Riga−0,49%915,98
  • OMX Tallinn−0,02%2 037,57
  • OMX Vilnius0,61%1 215,78
  • S&P 5000,32%6 466,58
  • DOW 301,04%44 922,27
  • Nasdaq 0,14%21 713,14
  • FTSE 100−0,03%9 162,93
  • Nikkei 225−1,45%42 649,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 30.05.13, 17:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Komisjon näeb Eestis liiga kiire laenukasvu riski

Euroopa Komisjon kirjutab oma taustadokumendis neljapäeval avaldatud riigipõhistele soovitustele majanduspoliitika kujundamisel, et Eestil võib taas probleeme tekkida liiga kiire laenukasvuga.
Erasektori võlakoorem (ettevõtted ja majapidamised koos) on juba kõrge, 130% SKPst, ning tõusule pööramas. Seda kannustab nii kvalifitseeritud tööjõu nappusest süvenev palgasurve kui endiselt jõus maksusoodustused kodulaenuintressidelt. Samuti garantiid, mis laenamist soosivad.
Lisaks on kinnisvara maksustamine Eestis alles väga nõrgalt arenenud ning maamaks 2013. aastast sisuliselt kaotatud, nendib dokument. Ehkki mõju riigieelarvele on sellest väike, jätab see valitsuse jaoks vähem hoobasid, millega vajadusel näiteks kinnisvarasektori kuumenemist ohjata.
Teisalt tuleb maamaksu kaotamisega eelarvesse tulusid otsida allikatest, mis on majanduskasvule suurema negatiivse mõjuga kui kinnisvaramaksud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kinnisvaramaksude osa oli Eestis juba enne maamaksu sisulist kaotamist kõige väiksem kogu ELis (0,3 % SKPst 2011.aastal) ning selle määramise aluseks olid kinnistusameti aegunud andmed.
Äripäevale täna komisjoni analüüsi kommenteerinud LHV Panga makroanalüütik Heido Vitsur ütles, et mingil määral peab laenuturul siiski elavnemine tulema, sest eluasemeid on vaja uuendada ja remontida. Regulatsioon peab seejujures muutuma vastavalt olukorra muutumisega.
"Tuleb jälgida tsüklit - kui on vaja toetada elamuehitust, mis on täiesti soikunud, siis on vaja stiimuleid. Ja kui stiimulid on piisavad ja hakkavad üle keema, siis tuleb need maha võtta," ütles ta, tuues eeskujuks USAd, kus maksusoodustused on tihti tähtajalised. Kui neid ei pikendata, siis nende kehtimine lakkab.
Eesti valitsusel ei ole Vitsuri arvates üldse soovigi majandustsüklit ohjata. "Ta eelistab lasta asjadel minna oma rada, et laissez-faire (laske teha - toim.) annab kõige parema tulemuse. Sellise arusaamise all me oleme elanud kõik need aastad ja me hoiame sellest kinni," ütles Vitsur. "Me ei taha tegeleda majandustsükli silumisega. Lihtsalt stiihia loobib meid siia ja sinna ja ongi kõik."

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 2 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele