- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergia tasu väheneb 11,5%
Taastuvenergia tasu suurust mõjutab oluliselt asjaolu, et tänavu on eelkõige tuuleelektrijaamadele väljamakstud toetuse summa jäänud kehvade tuuleolude tõttu prognoositust oluliselt väiksemaks. Eleringi teatel lahutatakse 2012. aasta tegelike andmete põhiselt tehtud prognoosi põhjal enam kogutud summa 2014. aasta toetuste finantseerimiseks vajaliku tasu suurusest maha.
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul sõltub see, kas 2015. aastal jätkub kahe viimase aasta trend, kus taastuvenergia tasu tarbijatele langeb, riigikogu otsusest taastuvenergia toetustesüsteemi reformimisel.
"Pidades silmas Eesti riigi võetud taastuvenergia eesmärkide täitmist 2020. aastaks ja selleks vajalikku taastuvelektri osakaalu aastate kaupa, siis olemasolev toetusskeem tagab vastava koguse tootmise. Seda ka olukorras, kus Eesti Energia Narva Elektrijaamad ei saa biomassi kasutamisel toetust ning toetatava tuuleenergia kogus on piiratud 600 gigavatt-tunniga aastas," märkis Veskimägi.
Äsja koostatud prognoosi kohaselt ulatub taastuvatest allikatest ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia maht järgmisel aastal 1459 gigavatt-tunnini. See tähendab, et toetuseks tuleb maksta 73,3 miljonit eurot.
Tuuleenergia osakaal on tuleva aasta toetust saava elektrienergia hulgas 41%, üle 20megavatise võimsusega biomassil töötavate jaamade osakaal 31% ning muid allikaid, näiteks hüdroenergiat, prügi või biogaasi kasutavate jaamade osakaal 12%. Ülejäänud 16% toetatavast elektrienergiast moodustab tõhusa koostootmise režiimis toodetud elekter.
Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhjal kasvab toetust saava tuuleenergia kogus tuleval aastal selle aasta tasu aluseks oleva prognoosiga võrreldes 28%, jõudes seaduses toetuse ülempiiriks olevale 600 gigavatt-tunnile lähedale. Biomassi puhul on tõus 9%, tõhusa koostootmise puhul 28% ning muudest allikatest toodetud toetust saava elektri kogus langeb 18%.
Taastuvenergiast toodetud elektrienergia osakaaluks kogutarbimise suhtes on järgmisel aastal prognoositud 13,7%. Riigi poolt seatud eesmärk vastavalt elektrituruseaduse kavandatud muudatustele on järgmiseks aastaks 12%.
Vastavalt elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks järgmise aasta taastuvenergia tasu suurus. Tasu arvestamisel võetakse arvesse (tootjate poolt esitatud alusandmete alusel) järgmisel aastal taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia prognoositavaid koguseid ning nende toetusteks kuluvat summat, tarbimise prognoosi järgmiseks kalendriaastaks (arvutamise aluseks on eelneva 12 kuu netotarbimine) ning eelnenud perioodil üle- ja alalaekunud summasid.
Tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.
Elering toimib makseagentuurina, kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.
Tänavu on taastuvenergia tasu 0,87 senti ning eelmisel aastal oli 0,97 senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta.
Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele