• OMX Baltic−0,09262,4
  • OMX Riga0,07877,5
  • OMX Tallinn−0,181 695,22
  • OMX Vilnius0,14994,87
  • S&P 5001,075 554,13
  • DOW 300,3140 861,71
  • Nasdaq 2,1717 395,53
  • FTSE 100−0,158 193,94
  • Nikkei 2253,1336 733,4
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,00100,87
  • OMX Baltic−0,09262,4
  • OMX Riga0,07877,5
  • OMX Tallinn−0,181 695,22
  • OMX Vilnius0,14994,87
  • S&P 5001,075 554,13
  • DOW 300,3140 861,71
  • Nasdaq 2,1717 395,53
  • FTSE 100−0,158 193,94
  • Nikkei 2253,1336 733,4
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,00100,87
  • 19.02.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Looduskaitsjad sõdivad Pakri LNG-terminali vastu

Eile saatis Eesti Looduse Fond (ELF) majandusministeeriumile kirja, milles märkis, et Pakri poolsaarele LNG-terminali kavandamine võib Eesti riigile kaasa tuua rea õiguslikke riske ja probleeme.
ELFi hinnangul on keskkonnamõjude hindamine tehtud puudulikult, see ei vasta loodusdirektiivide nõuetele, mistõttu on fondi hinnangul Paldiski LNG-terminali planeeringu kehtestamine toimunud õigusvastaselt.
Paldiskisse LNG-terminali rajada plaaniva Alexela Groupi üks omanikest Marti Hääl ütles, et ELF nendega kontakti astunud ei ole ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjast ei tea nad samuti. “Meie poole pöördutud ei ole, me oleme keskkonna hindamise käigus otsinud kontakti ja konstruktiivset ümarlauda, et saada aru, mis nende probleemid on,” märkis Hääl.
Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liikme ning Eesti Looduse Fondi esindaja Kärt Vaarmari sõnul soovib ELF majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile öelda, et Paldiski ei ole terminali rajamiseks kõige mõistlikum valik. Vaarmar nentis, et terminali rajatav ala on Natura 2000 kaitseala ning sellisel alal projekti lubamiseks peab olema välistatud, et projekt või objekt avaldab negatiivset mõju. Praegu ei ole Vaarmari sõnul see välistatud. “On üsna tõenäoline, et terminali rajamine hakkab häirima linde, kes seal pesitsevad.”
Lähedal on haruldased linnud. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke nentis, et keskkonnamõju hindamisel ei kasutatud ära isegi avalikes andmebaasides olevaid andmeid. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi eElurikkus andmebaasi numbritega Volke sõnul hindamine kokku ei läinud ning eriuuringuid üldse ei tehtud. “Eesti ainsale krüüslikolooniale näeme reaalset ohtu,” ütles Volke ja nentis, et terminal ei ole otseses läheduses, ent tegemist on piisavalt suure keskkonnamuutusega.
Vaarmar selgitas, et ELFi hinnangul on keskkonnamõju küll hinnatud, ent puudulikult. “Ei ole täpselt välja selgitatud, millised linnud seal pesitsevad, kui palju neid on ja kui haruldased need on,” märkis ta. Linnustikuekspertide hinnangut peab ELF pealiskaudseks ning üldiseks, samuti peetakse probleemiks seda, et Eesti tasandil on asukohad koos võrdlemata ja analüüsimata.
Hääl kinnitas, et keskkonnamõjude hindamiseks ette nähtud ülesanded täideti täies mahus. Hindaja oli professor Tiit Randla, kes Hääle sõnul on üks tuntumaid ja lugupeetavamaid ornitolooge ning ornitoloogiaühingu auliige. Hääl märkis, et kui Randla töö tulemuses kaheldi, telliti veel üks uuring, millel on Randla tööga sarnane tulemus. “Randla oli isegi konservatiivsem,” märkis Hääl. Krüüslite pärast tema sõnul muretsema ei pea. Keskkonnamõjude hindamine tuvastas Hääle sõnul, et terminali alal ja terminali mõjualal ei pesitse ühtegi krüüslit.
Hääle sõnul on kahju, et uudis ELFi kirjast ministeeriumile jõuab nendeni ajakirjanduse vahendusel ning et looduskaitsjatega ei ole tekkinud konstruktiivset arutelu probleemide lahendamiseks. Projekti nurjumist Hääl ei pelga: “Praeguses seisus on keskkonnamõjude hindamine toimunud ja ka riik on selle heaks kiitnud. Kui looduskaitsjatel on mingisuguseid sisulisi muresid, siis me oleme alati valmis neid arutama, siiani ei ole nad meie üleskutsetele vastanud.”
Hääl märkis, et ettevõte annab endale aru, et igasugune tegevus avaldab mõju keskkonnale, ent igasugune areng on kompromiss.
 
Tasub teada
Looduskaitsjad kompromissi ei näe
ELF ja Eesti Ornitoloogiaühing on vaidlustanud Paldiski terminali teemaplaneeringu kohtus. Kaebus on menetlusse võetud ning kohtus antud kompromissi tähtaeg on 28. veebruar.ELF kompromissi võimalust ei kaalu, sest rikkumised on liiga ulatuslikud.Terminali rajamise vastu võitlemiseks on ELF ja Eesti Ornitoloogiaühing valmis pööruma ka Euroopa Komisjoni ning vajadusel Euroopa Kohtusse.Eelmise aasta mais nõudis keskkonnaamet Paldiski LNG-terminali keskkonnamõju aruandesse parandusi, märkides, et teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vajab täiendamist, kuna mõjusid keskkonnale on hinnatud ebapiisavalt ning keskkonna strateegilisel hindamisel on tehtud vigu.13. veebruaril teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et vedeldatud maagaasi terminali asukoha kokkuleppimine on keeruline.Euroopa Komisjoni tellitud uuringuettevõtte Booz & Company tehtud raporti kohaselt peaks terminal asuma Soome lahe kaldal. Võimalikuks terminali kohaks on pakutud Inkood Soomes ning Paldiskit või Muugat Eestis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele