• OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • 26.02.13, 14:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: tootjahindade kasvu vedas toiduainetööstus

Töötleva tööstuse tootjahindade kasv on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul aasta alguses olnud suhteliselt tagasihoidlik.
Statistikaameti andmetel kasvasid jaanuaris töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aasta varasemaga võrreldes 1,7%. Kuigi aasta alguses avanes täielikult elektriturg, siis ebakindel majandusolukord sunnib praegu hindu pigem all hoidma, millele viitavad tänaseks avaldatud teiste Euroopa riikide hinnaindeksite andmed ning impordi- ja ekspordihindade arengud.
Toiduainetööstuses tõusid tootjahinnad aastaga 4%, joogitootmises 8% (hinnad jõudsid 2011. aasta sügise rekordtasemeni). Toiduainetööstuses vedasid hinnatõusu peamiselt sektorid, mis toorainena vilja kasutavad. Ilmselt on sügisel kõrgena püsinud viljahinnad nüüd üha tugevamalt hakanud mõjutama ka toodangu hindu. Üle 5% ulatus hinnatõus veel kummi- ja plastitööstuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vaatamata tootjahindade tõusule töötlevas tööstuses jätkus jaanuaris ekspordihindade langustrend. Aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 1,1% ja eelmisest kuust 1,0% madalamad. Hinnalangust aastases võrdluses on enim mõjutanud naftasaaduste ja elektroonikatoodete väljaveohindade kahanemine, mis tuleneb nii toormehindade langusest kui ka nõudluse vähenemisest välisturgudel. Impordihinnad olid veel keskmiselt eelmise aasta jaanuarist 1,1% kõrgemad, ent kasvutempo pidurdumine jätkus ning kuises võrdluses olid sisseveohinnad 0,4% madalamad. Impordihindu mõjutab endiselt enim nafta maailmaturuhinna muutus.
Aastaga on enam tõusnud (5% piires) tekstiiltoodete, paberi ja pabertoodete ning kummi- ja plasttoodete ekspordihinnad. Samas suurim kukkumine on toimunud naftatoodete väljaveohindades (-15%). Jätkuvalt on languses teise suurema osatähtsusega kaubagrupi, elektroonikaseadmete ekspordihinnad, mille kahanemine on püsinud 3% tasemel.
Impordihindu on aastases võrdluses enam hoidnud üleval metalltooted ja keemiatooted (kasv vastavalt 6% ja 4%), samas kiireim tõus oli väiksema osatähtsusega põllumajandus­saaduste sisseveohindades (13%). Suurima osakaaluga naftasaaduste impordihinnad langesid nii aastaga kui ka kuuga ligikaudu 3%.
Ettevõtete hinnaootused lähikuudeks on viimasel ajal tõusnud. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel prognoosis jaanuaris-veebruaris veerand küsitletud tööstusettevõtete juhtidest müügihindade tõusu, hindade samaks jäämist eeldas 70% ettevõtjatest. Suuremad ootused hindade tõusu osas valitsevad jätkuvalt toiduainetööstuses ja jookide tootmises.
 
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele