- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,02%8 824,56
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,02%8 824,56
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Sadamal kahanes tulu
“Eelmise aasta majandustulemusi võib pidada igati tugevaks, arvestades kaubamahu vähenemist 19 protsendi võrra,” kommenteeris Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid. “Samal ajal maksis Tallinna Sadam omanikule ka rekordsummas – 33,8 miljonit eurot – dividende, millele lisandus tulumaksukulu 9 miljonit eurot, mis oli aasta varasemast 3,6 miljoni euro võrra suurem.”
Müügitulu vähenemine tulenes kaubamahu prognoositud alanemisest 19 protsendi võrra 29,5 miljoni tonnini. Mahtude langus tõi omakorda kaasa sadamatasude ja kaubatasu tulu vähenemise, mille mõju oli suurem kui tulu kasv rendist ja hoonestusõigusest ning elektri ja muude teenuste müügist. Teisalt aitas müügitulu taset hoida reisijate arvu 4,3protsendiline kasv läbi aegade rekordilise 8,84 miljoni reisijani, mille toel suurenes reisilaevade külastuste arv 5277 laevani.
Ettevõtte konsolideeritud EBITDA (kasum enne intresse, makse ja põhivara kulumit ning väärtuse langust) oli 2012. aastal kokku 59,7 miljonit eurot. Aasta varasemaga võrreldes oli EBITDA 0,7 miljoni euro ehk 1,2 protsendi võrra madalam.
“Puhaskasumi ja EBITDA vähenemine tulenes peamiselt tegevuskulude kasvust 2,5 miljoni euro ehk 5,3 protsendi võrra,” rääkis Raid.
Kulude kasvust andis põhiosa maamaksu-, põhivarade remondi- ja energiakulu tõus. Kaks protsenti kulude kasvust langes aasta lõpus soetatud multifunktsionaalse jäämurdja Botnica arvele, mille tulud tekivad aga alles 2013. aastal. Muude tulude koosseisus kajastus ühekordse iseloomuga kasum põhivarade müügist summas 3,7 miljonit eurot.
Aasta suurim investeering oligi jäämurdja Botnica soetamine 50 miljoni euro eest. Botnica osutab alates 2013. aastast Soome lahes jäämurdeteenust Veeteede Ametiga sõlmitud kümneaastase lepingu alusel. Jäämurdehooaja välisel ajal on Botnicat kavas kasutada merenduse abitöödel, kus vajatakse erivarustusega laevu.
Ülejäänud investeeringutest oli olulisim Muuga sadama idaosa tööstuspargi raudteeühenduse, vabatsooni laienduse ja seda sadamaga ühendava viadukti rajamise lõpetamine, kogusummas 4,6 miljonit eurot.
“Muuga sadama idaosa tööstuspargi arendusse suunatud investeeringu tulemusel valmis Eesti suurima kaubasadama vahetus naabruses infrastruktuur, mis on vajalik sadamat läbivatele kaupadele lisandväärtuse andmiseks ning mille roll on aasta-aastalt järjest kasvanud,” lausus Raid. “Märgilise arenguna alustas mullu Muugale oma Läänemere logistikakeskuse rajamist maailma juhtivaid logistika- ja käitlusettevõtteid, Belgia päritolu Katoen Natie.”
Tallinna Sadama bilansimaht kasvas auditeerimata andmetel 31 miljoni euro ehk kuue protsendi võrra ja ulatus 545 miljoni euroni. Bilansimahu kasvu mõjutasid enim investeeringud kogusummas 62 miljonit eurot, mullune aastane investeeringute maht oli ettevõtte jaoks läbi aegade suuruselt teine. Laenuvahendite jääk kasvas aasta lõpu seisuga ligi 27 miljoni euro ehk 22 protsendi võrra kokku 149 miljoni euroni.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele