- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saa puhtaks, Eesti liha, ja selgeks, toiduaine päritolu
Äripäev leiab, et toiduainete päritolu, kvaliteet ja liikumine meie kaubandusvõrgus peab olema senisest paremini jälgitav ja dokumenteeritav. Küsimus ei ole mitte niivõrd toidu tervislikkuses või maitses, kuivõrd vajaduses lõpetada tarbijate petmine.
Eestis toodetava ja siia sisseveetava hobuseliha edasine saatus on praegu asjatundjatelegi arusaamatu, rääkimata siis avalikkusest. Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse eelmisel aastal 123 tonni hobuseliha, mis oli ligi kümme korda rohkem kui tunamullu.
“See pole restorani ega jaekaubanduse number,” oskas endine Maag Lihatööstuse, praegu Atria juht Olle Horm selle numbri peale vaid kukalt sügada.
Eestisse mullu sisseveetud põhjapõdraliha, krokodilliliha, konnakoibade ja muu eksootilise liha koguse 3,7kordset suurenemist võrreldes aasta varasemaga võib seletada ka gurmaanidest tarbijate kasvava nõudlusega haruldasemate liharoogade järele ning mõne toidukaupluse ja restorani järjest laiema ja leidlikuma sortimendiga. Kuid Eestisse saabuva hobuseliha koguse ühe aastaga hüppelise kümnekordistumise mõistatust tarbijate soovide ja käitumisega lahendada pole võimalik.
Hobuselihast suurem osa ehk 73 protsenti toodi sisse Ungarist ja 18 protsenti Belgiast. Umbes kolmandik imporditud hobuselihast liikus kirjade järgi edasi Eestist välja.
Selge vaid murdosa saatus. Ametlikult olid Eesti suurimad hobuseliha kasutajad toidutootjad Maag ja Uvic, kellest esimene on valmistanud konserve peamiselt Saksamaa tellijatele, teine on teinud mõne hobuselihavorsti katsepartii. Nemad kokku pruukisid hobuseliha aastas vaid umbes 15 tonni.
Tekib küsimus, kus on ülejäänud liha. Kui palju, kellele ja mil moel märgistatuna seda müüakse ning kui palju petetakse lõpptarbijaid, kes ise seda teadmata hobuseliha söövad?
Veis või hobune? Euroopat praegu raputav hobuselihaskandaal sai alguse sellest, kui mitu Suurbritannia kaubandusketti avastas, et nime poolest veiselihatooted sisaldasid ka hobuseliha, mille algset päritolu polnud kuigi lihtne välja selgitada.
Miks kasutada veiseliha asemel hobuseliha? Ikka rahalise kasu pärast, sest hobuseliha on mitmes riigis teiste lihaloomadega võrreldes oluliselt odavam.
Ka mõnel Põhja-Euroopa kaubandusketil võib konkurentsis püsimiseks kahaneva kasumimarginaali päästmiseks tekkida kiusatus siin-seal natuke kulude poolel lõigata.
Lõuna ja ida pool on olukord mõnevõrra erinev. Prantsuse köögis on “viande de cheval” väärikal kohal ning ka itaallased armastavad hobuseliharoogi. Hiinas süüakse hobuseliha hiigelkogustes.
Maitse üle ei vaielda, kuid hobuseliha on kõrge toiteväärtusega ja sööjale niisama ohutu kui mistahes muu liha.
Kontroll. Kutsume asjaomaseid Eesti riigiasutusi üles järgima Euroopa Liidu üleskutset, et liikmesriigid hakkaksid pisteliselt kontrollima, ega lihatooted hobuseliha ei sisalda.
Loodame samas, et riigiametid ja toidutootjad ei jäta nüüd kasutamata suurepärast võimalust näidata, et Eesti toit on tõendatult puhas ja tarbija saab seda, mida silt lubab.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele