- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liive: elektri turuhind võib tõusta
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on praegune elektri turuhind kogu Euroopas liiga madal selleks, et saaks investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Uute elektrijaamade ehitamise vajadus tingib ka hinnatõusu.
“Kui ütleme, et praegune elektri hind on kõrge, siis tegelikult peaksime mõtlema sellele, et pikas perspektiivis, kui elektriturg hakkab märku andma, et oleks vaja ehitada uusi elektrijaamu, peaks elektri hind praegusest turuhinnast veelgi rohkem tõusma,” ütles Liive.
Tema sõnul on Euroopa energiatööstuse suur probleem, et elektri vabaturu hind on uue tootmisvõimsuse täisomahinnast oluliselt madalam. See ei võimalda praeguse hinna juures uutesse võimsustesse investeerida. “90% eelmisel aastal Euroopa Liidus algatatud projektidest on kõik ühte- või teistmoodi subsideeritud,” lisas ta ja ütles, et ka Eesti suletud turu hind ei võtnud kapitalikulusid arvesse. Nüüd peab aga seda tegema. Liive sõnul oli vabale turule üleminek selge juba Euroopa Liiduga liitudes 2004. aastal.
Maksame nüüd õiget hinda. “Saime selle üleminekuaja ega osanud võib-olla seda õigesti hinnatagi. Nüüd oleme pahased, et elektri hind tõusis. Tegelikkus on aga see, et hakkasime maksma õiget hinda,” märkis ta.
Samuti ei võetud Liive sõnul suletud turul arvesse CO2 kvoodi kulu, mida saadi riigilt tasuta. Ka seda peab nüüd Eesti Energia ise ostma. Samas ei saa CO2 kvoodi hinnagraafikut vaadates elektri hinna tõusu puhtalt selle arvele panna. Praegu näiteks on aastataguse ajaga võrreldes kvoot 50% odavam.
Eesti Energia finantsjuht Margus Kaasik selgitas, et firma ostab CO2 kvoodi ette ära. See tuleneb asjaolust, et Eesti Energia müüb samuti märkimisväärse osa toodetavast elektrist ette. “Kui CO2 kallineb, siis on futuuridega ostetud kvoot odavam, kui odavneb, siis need futuurid on meie jaoks justkui kallid liiga,” sõnas ta.
Liive: avatud turg toimib. Liive hinnangul pole tõsi, nagu ei oleks avatud turg naaberriikidesse viivate ühenduskaablite vähesuse tõttu päriselt avatud. Vastupidi: Eesti vajadusi rahuldavad ühendused juba praegu.
“Hulgiturg on Eestis väga likviidne ja see paneb hinnataseme paika,” sõnas ta. Aasta lõpus, mil läheb käiku Eesti ja Soome vaheline teine merekaabel, võimsused paranevad.
Samuti ehitatakse kaableid nii Rootsi–Läti kui ka Poola–Leedu vahele, mis elektriühendusi parandab.
“Kes kõhkleb selles, et elektriturg hulgiturul ei toimi, kasutavad ekslikku infot. Toimib väga hästi ja see turg läheb suuremaks,” sõnas Liive ja lisas, et hulgituru järgi teevad müüjad oma hinnapakette ka jaeturu jaoks.
Eesti Energia ärikasum suurenes
Hetkel kuum
Eesti Energia tutvustas reedel ettevõtte 2012. aasta majandustulemusi. Firma käive oli 868 miljonit eurot.Ettevõtte puhaskasum oli 77 miljonit eurot, mis on mullusest tulemusest kaks korda väiksem. Puhaskasumi vähenemist põhjustas tootmisvarade allahindlus 58,5 miljoni euro ulatuses: selle tingisid muutused elektriturul ning ümberkorraldused riiklikes regulatsioonides. Ettevõtte kulumieelne ärikasum kasvas 278 miljoni euroni.
Uued projektid. Lisaks käimasolevale arendusele on Eesti Energia Auvere jaama teise energiaploki ehitamiseks Alstomi kontserniga sõlmitud lepingu järgi optsioon, mida nad saavad kasutada 2014. aastani. Siis onoodata ka otsust, kas see ehitatakse.Samuti ootab Eesti Energia Jordaaniasse nende arendatava elektrijaama hankele pakkumisi, mis peaksid laekuma aprilli alguseks. Jordaanias ja USAs valmistatakse ette ka põlevkiviõli tootmise projekte. Projektide arendusperiood kestab 2016. aastani.
Pane tähele
Eesti Energia mullused investeeringud
514 miljonit eurot kulus mullu investeeringutele kokku.208 miljonit eurot Auvere uue elektrijaama ehitusele. 100 miljonit eurot võrkude ehitusse.54 miljonit eurot Enefiti õlitehasesse.13 miljonit eurot Iru jäätmeplokki18 miljonit eurot tuuleparkidesse16 miljonit väävliheitme vähendamisse
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele