Liive: elektri turuhind võib tõusta

“Kui  ütleme, et praegune elektri hind on kõrge, siis tegelikult peaksime  mõtlema sellele, et pikas perspektiivis, kui elektriturg hakkab märku andma, et oleks vaja ehitada uusi elektrijaamu, peaks elektri hind praegusest turuhinnast veelgi rohkem tõusma,” ütles Liive.

Tema sõnul on Euroopa energiatööstuse suur probleem, et   elektri vabaturu hind on uue tootmisvõimsuse täisomahinnast oluliselt madalam. See ei võimalda praeguse hinna juures uutesse võimsustesse investeerida. “90% eelmisel aastal Euroo­pa Liidus algatatud projektidest  on kõik ühte- või teistmoodi subsideeritud,” lisas ta ja ütles, et ka Eesti suletud turu hind ei võtnud kapitalikulusid arvesse. Nüüd peab aga seda tegema. Liive sõnul oli vabale turule üleminek selge juba Euroopa Liiduga liitudes 2004. aastal.

Maksame nüüd õiget hinda. “Saime selle üleminekuaja ega osanud võib-olla seda õigesti hinnatagi. Nüüd oleme pahased, et elektri hind tõusis. Tegelikkus on aga see, et hakkasime maksma õiget hinda,” märkis ta.

Samuti ei võetud Liive sõnul suletud turul arvesse CO2 kvoodi kulu, mida saadi riigilt tasuta. Ka seda peab nüüd Eesti Energia ise ostma. Samas ei saa CO2 kvoodi hinnagraafikut vaadates elektri hinna tõusu puhtalt selle arvele panna. Praegu näiteks on aastataguse ajaga võrreldes kvoot 50% odavam.

Eesti Energia finantsjuht Margus Kaasik selgitas, et firma ostab CO2 kvoodi ette ära. See tuleneb asjaolust, et Eesti Energia müüb samuti märkimisväärse osa toodetavast elektrist ette. “Kui CO2 kallineb, siis on futuuridega ostetud kvoot odavam, kui odavneb, siis need futuurid on meie jaoks justkui kallid liiga,” sõnas ta.

Liive: avatud turg toimib. Liive hinnangul pole tõsi, nagu ei oleks avatud turg naaberriikidesse viivate ühenduskaablite vähesuse tõttu päriselt avatud. Vastupidi: Eesti vajadusi rahuldavad ühendused juba praegu.

“Hulgiturg on Eestis väga likviidne ja see paneb hinnataseme paika,” sõnas ta. Aasta lõpus, mil läheb käiku Eesti ja Soome vaheline teine merekaabel, võimsused paranevad.

Samuti ehitatakse kaableid nii Rootsi–Läti kui ka Poola–Leedu vahele, mis elektriühendusi parandab.

“Kes kõhkleb selles, et elektriturg hulgiturul ei toimi, kasutavad ekslikku infot. Toimib väga hästi ja see turg läheb suuremaks,” sõnas Liive ja lisas, et hulgituru järgi teevad müüjad oma hinnapakette ka jaeturu jaoks.

Eesti Energia ärikasum suurenes

Eesti Energia tutvustas reedel ettevõtte 2012. aasta majandustulemusi. Firma käive oli 868 miljonit eurot.Ettevõtte puhaskasum oli 77 miljonit eurot­, mis on mullusest tulemusest kaks korda väiksem. Puhaskasumi vähenemist põhjustas tootmisvarade allahindlus 58,5 miljoni euro ulatuses: selle tingisid muutused elektriturul ning ümberkorraldused riiklikes regulatsioonides. Ettevõtte kulumieelne ärikasum kasvas 278 miljoni euroni.

Uued projektid. Lisaks käimasolevale arendusele on Eesti Energia Auvere jaama teise energiaploki ehitamiseks Alstomi kontserniga sõlmitud lepingu järgi optsioon, mida nad saavad kasutada 2014. aastani. Siis onoodata ka otsust, kas see ehitatakse.Samuti ootab Eesti Energia Jordaaniasse nende arendatava elektrijaama hankele pakkumisi, mis peaksid laekuma aprilli alguseks. Jordaanias ja USAs valmistatakse ette ka põlevkiviõli tootmise projekte. Projektide arendusperiood kestab 2016. aastani.

 

Pane tähele

Eesti Energia  mullused investeeringud

514 miljonit eurot kulus mullu investeeringutele kokku.208 miljonit eurot Auvere uue elektrijaama ehitusele. 100 miljonit eurot võrkude ehitusse.54 miljonit eurot Enefiti õlitehasesse.13 miljonit eurot Iru jäätmeplokki18 miljonit eurot tuuleparkidesse16 miljonit väävliheitme vähendamisse