Tööstus. Toodang saab suureneda vaid ekspordi arvel

Kindlalt langevas joones kulgeb karastusjookidele ja mahla tarbimine, sest paraku on hind see, mis määrab tarbija valikud – koos mahlatoorme kallinemisega maailmaturul püüavad eestimaalased kodudes ise rohkem mahla teha ja poest seda enam varasemal hulgal ei osteta.

ASi A. Le Coq juhataja Tarmo Noop märkis, et kodumaiste toodete osas on kõige suurem konkurents õlleturul, kus eri brändide nähtavus ja kättesaadavus on väga kõrgel tasemel.

“Konkurentsis ühe joogiliitri kohta, on rebimine kõige tihedam energiajoogisektoris, sest aktiivseid konkurente on turu väiksust arvestades väga palju, osad neist on rahvusvaheliselt väga tuntud kaubamärgid,” nentis Noop. “Karastusjookide segmendis on konkurents kodumaise ja importtoote vahel väiksem. Tarbijad valivad meelsasti kodumaiseid tooteid.”

Buumiaja toodanguhulk jääb kättesaamatuks. Noobi hinnangul on ajad, mil joogiturg kasvas möödas ning leppida tuleb sellega, et turu langus jätkub. Tema sõnul on kindel, et Eesti joogiturul konkurents ei vähene, vaid tiheneb – lihtsamaks ei lähe tegutsemine ühegi tootja jaoks.

2007. aastal müüdud 270 miljoni liitrist mahtu aastas ei ole võimalik saavutada, viie aastaga on tootmismahud oluliselt vähenenud peaaegu kõigis tootekategooriates.

“Kui räägime joogituru trendidest, siis selge on see, et trendid ei teki iseenesest – trende loovad ja suunavad ikkagi tootjad, kelle jaoks on oluline tarbijate tagasiside ning ostukäitumine,” selgitas Tarmo Noop. “Turunduses ja tootearenduses on joogitootja jaoks määrava tähtsusega võime anda tarbijale sõnum, miks ta peaks ühte või teist jooki ostma, olgu selleks siis tervislikkus või maitse.”

Noobi sõnul peab pakend järjest enam müüma – poes on pakendil võimalus tarbijat kõnetada paari sekundi jooksul. Kui seda ei suudeta teha, ostu ei järgne.

Oma kõva kaubamärk aitab müüa. Tootearendus on ka jookide puhul pikk protsess, väldates näiteks õlle puhul ideest valmistooteni umbes aasta. Sestap töötavad pruulikodade õllemeistrid juba praegu järgmise aasta suvejookide loomise kallal, tänavused loodetavad müügihitid aga on juba valmis ja ootavad tarbijatest degusteerijaid.

Turunduslikult panustab A. Le Coq kõvasti just oma kaubamärkide loomisele, sest brändiga kaasneb ostja jaoks väärtus, mille eest ta on nõus maksma kõrgemat hinda. Kaubamärki turunduseta ei loo, iga bränd peab eristuma ja oma sõnumit kandma, leiab Noop.

Nii tõi A. Le Coq hiljaaegu välja uue õlle Imperial Gold ja Ale, mis oli juba 1912. aastast Venemaa tsaarikoja ametlik õlu. Uus Imperial kannab endas traditsioone ja väärikust, mida peegeldavad pudel, pakendidisain ja maitse. Noop loodab, et see on sobiv toode eksportturgudele müügiks, sest eristub selgelt ja kannab edasi sõnumit väärikast ja usaldusväärsest pruulikojast. “Eksport on meie joaks määrava tähtsusega ka sel aastal, ootame 20% kasvu,” kinnitas Noop.

ASi Saku Õlletehas juhataja Margus Kastein konkurendi hinnanguid kõiges ei toeta, märkides, et Saku Õlletehase tootmismaht oli 2012. aastal ühel ajaloo kõrgemal tasemel – ligi 80 miljonit liitrit, jäädes alla vaid tarbimisbuumi aegse 2006. aasta rekordile.

Saku ootab tänavu rekordilist tootmismahtu. 2013. aastaks prognoosib Saku jõuda kõigi aegade rekordini tootmismahu osas. Saku müügikäive kasvas 2012. aastaga ligi 20% võrra. Tõsi, oluline osa selles oli ekspordil, sest eelmisel aastal müüs ettevõte piiri taha ligi 50% Sakus toodetud jookidest. Saku Eestis müüdud jookide käive jäi lähedaseks 2011. aastale, olles siiski vaatamata kogu õlleturu langusele kerges tõusutrendis.

Kastein nentis, et avaliku arvamuse n-ö negatiivses suunas kujundamine ja inimestes maad võtvad taunivad hinnangud ei ole müügis tooniandvad.

“Selles mõttes ei eristu info andmine joogitööstuse toodete ja arengute kohta mõnest muust tootmisest – ikka on oluline selgitada ja avatult rääkida, kuidas toodame ja mida tooted sisaldavad,” selgitas ta. “Nii näiteks on mõni pudelivesi tervisele hea oma erilise koostise pärast või eristub muul moel – näiteks meie toodetav Vichy on spetsiaalselt hõbefiltriga filtreeritud.”

Klassikalist limonaadi Saku tootevalikus ei ole, pakutakse naturaalse lisandiga mahlajooke.

Margus Kastein hindas, et üks joogitootmise arenguriske on seotud poliitiliste otsustega. Ta leiab, et tootjate jaoks on oluline, et poliitiline maastik oleks stabiilne, ette planeeritud. See puudutab valdkonda mõjutavaid otsuseid aktsiisitõusude, müügi- ja reklaami piirangute jmt näol.

Hirmu külvab tooraine hinnatõus ja poliitika. “Üldine risk on ka tooraine hinna tõus, mis igal aastal on ka toimunud,” nentis Kastein. “Tootearendustegevus on intensiivne – sellise uudistoodete arvuga oleme Carlsberg Grupis üks esimesi. See on küll tarbijakeskne, aga tootjale kulukas. Oluline on mõista ärilist balanssi olemasoleva portfelli ja uudistoodete portfelli arendamisel.”

Kastein on seda meelt, et Eesti tarbija on uuendusmeelne ja arengutele avatud – uudistooteid proovitakse meelsasti, nende kohta avaldatakse arvamust, ei olda passiivne sisseharjunud toote tarbija. Sellest tulenevalt märkis ta, et kohalikud joogitootjad on sunnitud olema n-ö väga heas vormis, pakkumaks seda, mida tarbija ootab.

Gurmeemaitsed rikastavad õllesõbra valikut. ASi Viru Õlu juhatuse liige Ott Licht iseloomustas Eesti õlletarbijat kui nõudlikku ja väljakujunenud maitsega inimest, kellel Viru Õlu pakub paaril viimasel aastal ka veidi erilisemaid gurmeeõllesid. Tänavu käivitatakse firmas uus purgiliin ja selle tõttu keskendub tähelepanu purgiõlle tootmisele.

“Pulsi siidrid on kogu aeg populaarsed, üritame seda veelgi suurendada.  Väga populaarsetele Pure- mahladele loodame saada veelgi tootelaiendust,” iseloomustas Licht edaspidiseid plaane. “Hea meel on hästi müüvate Päikesemarja ja Ambrosia siirupite üle. Viimased aastad on näidanud, et kokkuhoid pole häbiasi ja paljud eelistavad siiski endale kodus sobiliku joogi segada.”

Eksport on Lichti kinnitusel suure tähelepanu all, Eestis tehakse kontserni tooteportfelli jaoks gurmeeõlle eritellimusi.

Sakus stiliseeritud koduõlle mekk loob nostalgilise meeleolu

Saku õlletehas üllatab eeloleval kevadel kesvamärjukese sõpru siinsetel poeriiulitel seninägematu koduõllega, millega ettevõte soovib taaselustada Eesti ajaloolisi õllepruulimise tavasid.Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg ütles uut toodet iseloomustades, et Koduõlle peamine eripära on selle maitse, mis erineb üksjagu klassikalise laagriõlle omast - Koduõlu on magusam, laagriõllest oluliselt rikkalikuma maitsega ja humalakibedus peaaegu puudub. Et koduõlu on alati olnud filtreerimata, on see nii ka Saku Koduõlle puhul. Pastöriseeritud Koduõlle realiseerimisaeg ulatub üheksa kuuni.Saku Õlletehase peaõllemeister Tarmo Tappo märkis, et Koduõlu valmib pinnakäärituspärmi ehk pagaripärmi abil, mida me kodus küpsetamisel kasutame, seevastu laagriõlle valmistamiseks kasutatakse põhjakäärituspärmiga.“Koduõlle loomisega tahame meie õllevalikut laiendada ja pakkuda kelle jaoks uut, kellele vana ja ehk unustatudki maitset,” rääkis ta.Tappo sõnul koguti koduõlle retsepti luues Eesti erinevatest paikadest teadaolevaid võtteid ja õpetusi.“Tulemus on Saku versioon koduõllest, mis arvestab sellisele õllele iseloomulikke maitseomadusi,” selgitas ta. “Viimasel ajal on ka teiste toidutööstuste tootevalikusse lisandunud koduse retseptiga tooteid. Olgu siis tegemist leiva või õlle või millegi muuga, täiendavad sellised tooted hästi üksteist. Ehk on tegemist teatud aja märgiga, mis paneb väärt vanu asju taas au sisse tõstma.”Koduõlu on kangusega 4,8%.

 

Kommentaar

Kodumaise mahlatoorme tarned jäävad praegu veel heitlikeks

Tarmo Noop, ASi A. Le Coq juhatajaKodumaise mahlatooraine kasutamine on A. Le Coq’i jaoks päevakorral, põhiküsimus on see, kuidas saada eestimaine tooraine homogeensemaks.Praegu pole kohalikku porgandi-, õuna- või marjakasvatajat, kes suudaks ka mahla pressida – see on põllumajandustootja ülesanne, tootja teeb retseptuuri, tagab kvaliteedi ja pakendab.Näiteks valmistaksime hea meelega astelpajumahla kodumaistest marjadest, kuid puudub stabiilne tooraine tarnija.

Õllemüügi maksustamine viib tarbja taas viinapudeli manu

Ott Licht, ASi Viru Õlu juhatuse liigeEesti joogiturg on mitmes segmendis languses. Üks olulisem müügi mõjutaja on suvine ilm.Järjest rohkem kaubanduskette on loomas oma kaubamärgi tooteid, tootjana oleme huvitatud selles vallas kaasa töötama. Kahjuks üritavad kange alkoholi tootjad läbi suruda selliseid aktsiise puudutavaid seadusmuudatusi, mis ilmselgelt viiks tarbijad tagasi nende toodete tarbimise juurde. Paljud mäletavad, kuidas ja millistes kogustes neid jooke paarkümmend aastat tagasi tarbiti, hoidugem sellest.Tootmis- ja müügimaht on seotud tarbimisega. Kui Eestist on viimasel ajal mujale tööle lahkunud umbes 4% elanikest, siis on loomulik, et ka tarbimine langeb samas suurusjärgus. Inimesed käivad rändamas mujal ja ostavad meelepäraseid jooke sealt, kus see on odavam.Viru Õlu emafirma ei oma Baltimaades muid tootmisüksusi, seetõttu toodame koduturule minevad joogid Eestis.

 

Tasub teada

Joogiturgu räsib hinnatõus

Tootjate jaoks on kallinenud kõik sisendhinnad, mis teeb joogid senisest kallimaks.Kahanenud elanikkond ehk tarbijate arv.Avalikkuse negatiivne hoiak teatud teemadel, mis kujundab paratamatult tarbimiseelistusi.Eestis on üleval poliitiline risk joogitööstusharule läbi aktsiiside muutmise või täiendavate piirangute kehtestamise.Maailmabrändide mõju kohalikule turule, eeskätt nendes joogikategooriates, kus on esindatud väga tugevad brändid, näiteks õlledest Carlsberg ja Heineken, karastusjookidest Coca-Cola. 

Allikas: Tarmo Noop, AS A. Le Coq