Eestis Baltimaade teravaim konkurents

Maxima jõudis eelmisel aastal väikesesse kasumisse, ütles Pacesa veebiportaali kaubandus.ee lugejate küsimustele vastates.

Eestis on kaubanduspinda üle 300 m2 iga 1000 inimese kohta. Nii Rimi, Prisma kui ka Maxima on kõik öelnud, et plaanivad laieneda. Kuhu see laienemine lõpuks viib, kui ostujõudu pole?  Sellist konkurentsi nagu Eestis pole tõepoolest ei meie lõuna- ega põhjanaabritel. Eestis on näiteks kaupluste müügipinda enam kui poolteist korda elaniku kohta rohkem kui Lätis või Leedus. Ühest küljest on tarbijal hea valikuvõimalus, millisest kauplusest osta, ja terav konkurents hoiab ka hindu ohjes. Samas tähendab jaeturu küllaltki ühtlane jagunemine viie keti vahel seda, et tootjatega on väiksemate mahtude tõttu hindade üle keeruline läbi rääkida. Seetõttu töötab enamik jaekette kas kahjumi või väikese kasumiga, mis aga ei saa väga kaua kesta.

Kui suurt kasumit võtab Maxima? Räägitakse palju kaupmeeste röögatutest juurdehindlustest, kuid millised on need numbrid tegelikult? Kaupmeeste kasumid moodustavad Eestis headel majanduskasvu aastatel 1–3% käibest. Halbadel aastatel saadakse kahjumit. Toiduainetootjate rentaablusnäitajatele jäävad kaupluste kasumid reeglina mitu korda alla. Eks see näitabki kõige paremini, kuivõrd pingeline meie ärivaldkonnas on konkurents Eesti väiksel turul, milline on keskmine juurdehindlus ja kui palju on kauplustel ruumi hindu hoida või langetada, ilma et kahjumit tekiks. Maxima oli 2011. aastal 8,3 miljoni euroga kahjumis, 2012. aastal teenisime väikese kasumi, täpse kasuminumbri avaldame lähikuudel.

Mitu toidupoeketti on alles 2020. aastal? Kas selle aja jooksul võib Eestisse tulla veel mõni välismaine kauplustekett? Me ei soovi ennustada, mitu ketti võib alles olla 2020. aastal. Eks aeg näitab. Seda, et Eestisse tuleb veel mõni välismaine kett juurde, on raske niivõrd väikese turu puhul uskuda. Pigem oleks loogiline, et kettide arv väheneb.

Millisena näete Maxima turuosa Eestis viie aasta pärast?  Maximal on plaan olla tulevikus Eestis suurima turuosaga jaekett, nii nagu me oleme seda Leedus ning Lätis.

Miks Maxima tahab poodide kinnisvara omada? Pigem ei tahaks me kinnisvara omada, vaid tegeleda oma põhitegevusega, milleks on jaekaubandus. Paraku tuleb lähtuda kaubanduspindade rentimisel või ehitamisel sellest, mis on mingil hetkel ja kohas majanduslikult mõttekam. Kui on odavam rentida, siis rendime, kui ei, siis otsime võimaluse ehitada kauplus ise. Rendihinnad, ja seda eriti Tallinnas, on pahatihti niivõrd kõrged, et ei võimalda toidukauplustel ilma hindu oluliselt tõstmata kuidagi kasumlikult toimida. Igal juhul oleme huvitatud kõikidest ettepanekutest, kus pakutakse müügipindu rendile või müügiks.

Millised on Maxima Eesti suurimad probleemkohad? Ma olen oma Maxima-karjääri jooksul töötanud pea kõikides riikides, kus kontsern tegutseb, kuid vaid Eestis olen kokku puutunud sellise nähtusega nagu keeleprobleem. Seda me ei oodanud, et niivõrd paljud inimesed Eestis ei oska eesti keelt.

Väga oluliste läbirääkimiste puhul ei anna Maxima võimalust kohtuda otsustajatega. Miks on see nii? Kõikidele läbirääkimistele, mida peame, lähevad töötajad, kes on oma valdkonnas otsustajad. Väga olulisi läbirääkimisi viivad läbi osakondade direktorid. Keskmiste tarnijatega peavad läbirääkimisi gruppide juhid. Väikeste tarnijatega ostujuhid. Muidugi võib juhtuda, et nende otsus ei ole tarnijale meeltmööda. Sellisel juhul on alati võimalus pöörduda ka tegevjuhtkonna poole.

Miks on Maxima süsteemis nii suur kaadrivoolavus? Kaadrivoolavus on iseloomulik jaekaubandussektorile nii kogu maailmas kui ka Eestis. Maxima ei erine siin oluliselt teistest suurematest jaekettidest. Loome kaubandusturul küllaltki palju uusi töökohti ja kuna kogemustega töötajaid kipub Eestis nappima, siis tuleb meil inimesi kaubandustööks ise ette valmistada. Seetõttu tuleb ka ette, et kõigile see amet ei sobi. Kaadri voolavus on aasta-aastalt vähenenud. Et see trend jätkuks, arendame pidevalt edasi oma motivatsioonisüsteemi. Nii on meil muu hulgas välja töötatud rahaline boonussüsteem klientide kiitva tagasiside korral, tasuta toitlustus teenindavale personalile ning preemiad töötajatele, kelle lastel on koolis head õpitulemused.