Alates möödunud aastast peavad suurettevõtted esitama kirjalikult tuleohutusaruande. Tuleohutuseksperdi Aivar Põlda sõnul võib aruande keerukas vorm esmalt ettevõtja ära ehmatada, kuid pikemas plaanis on tema hinnangul tegemist väärt ideega.
“Algul ehmatasid kõik ära, et oh issand, nüüd tuleb seda aruannet kirjalikult täitma hakata. Tegelikult on seitse kategooriat ettevõtteid, kes seda aruannet täitma peavad. Näiteks ehitused, kõrghooned, tööstus- ja laohooned, kus on üle 1500 m2 pinda, lisaks kogunemisruumid, koolid ja lasteaiad,” räägib Kahjuennetus OÜ juhatuse liige ja tuleohutusekspert Aivar Põlda.
1. septembril 2010 hakkas kehtima tuleohutuse seadus, mis muutis seniseid asutuse ja ettevõtja kohustusi tuleohutuse tagamisel. Kui varem piirduti vaid sellega, et tuleohutusekspert käis kohapeal kontrollimas, kas nõuded on täidetud, siis nüüd on vaja kord aastas esitada ka kirjalik tuleohutusaruanne.
Põlda sõnul on see süsteem üle võetud Rootsist ning lõppenud aasta oli esimene, kui aruande esitamine oli kohustuslik. Aruandeks on vaja täita mitme A4-lehekülje pikkune ankeet. Kui ettevõttes on juba aastaid olnud kindel inimene, kes tuleohutusteemaga tegeleb ja selle eest vastutab, võib seesama inimene Põlda hinnangul nüüd ka ankeeti täita. Kui ettevõttes sellist inimest pole, võib appi palgata spetsialisti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kahtluse korral abi inspektorilt. “Arusaamatus võib tekkida ankeedi täitmisel näiteks sellega, et enesekontorolli peavad esitama kogunemishooned, kus on alaliselt viibimiskohti 50 inimesele. Mõni ettevõte ei oska seda määrust tõlgendada,” rääkis Põlda. “Kui vaadata ettevõtja pilgu läbi, siis on ankeedis palju keerulisi mõisteid, puuduvad ka seletuskirjad ja kommentaarid,” kritiseeris ta ankeedi vormi, mis tema sõnul vajaks veel korrigeerimist ja lihtsustamist. Kui määrusest õigesti aru ei saada, võib mõni ettevõte käega lüüa ja loota, et nemad aruannet esitama ei pea – kuid keegi sellest ei pääse.
Põlda on ka ise koostanud n-ö hädas ettevõtetele tuleohutusaruandeid ja kuigi ta on paberitega tuleohutusspetsialist, on ka tema mõnd punkti valesti tõlgendanud. Siis on päästeamet aruande tagasi saatnud. “Palju on segaettevõtteid ning tööstus- ja laohooneid. Kui on väike põlemiskoormus, siis ettevõte arvab, et ei pea aruannet esitama. Kõige lihtsam on siis helistada inspektorile ja küsida,” soovitas Põlda.
Kõrvale hiilida ei saa. Tegelikult on hea, et Eestis on selline lahendus rakendunud, leiab Põlda. “Tuleohutuse enesekontroll paneb tuleohutusnõuete täitmise reaalsele valdajale,” põhjendas ta. “Varem omanik vastutas nii, et elas samal ajal Austraalias või mujal ja delegeeris rentnikule vastutuse edasi. Kuid nüüd ütleb uus seadus, et ettevõte, kes ruumi valdab, vastutab ka nõuete täitmise eest,” tõi Põlda välja põhilise sisulise muutuse. Põlda sõnul tegid nemad oma lepingulistele klientidele esimesed aruanded tasuta. “Tean, et osa ettevõtteid ostab selle teenuse sisse,” rääkis ta ja lisas, et möödunud aasta oli tuleohutuskoolituste vallas hea rahateenimise aasta. Siis ajas üks koolitus teist taga. “Hind oleneb objektist. Kui tuleohutus on varem korras olnud, personal koolitatud, on olemas tuleohutuse dokumentatsioon, siis peaks aruande materjalide kogumine ja ankeedi täitmine jääma 50–150 euro kanti,” rääkis ekspert.
Viru Keskus on üks ettevõtteid, kes eksperti ei palganud ja sai aruande ise esitatud. “Tegime selle aruande ära jah, polnud midagi nii väga keerulist,” ütles keskuse haldusjuht Rain Luks.
“Iga ettevõte peab ise ennast pidevalt kontrollima ja vaatama, kas tuleohutus vastab nõuetele,” rääkis Luks, kelle sõnul korraldavad nemad kord aastas keskuses ka evakuatsiooniõppuse. “See on meil kohustuslik. Meil on inimene, kes vastutab kogu maja tuleohutuse eest,” lisas Luks, kelle sõnul korraldavad nad ka oma üürnikele igal aastal tuleohutuskoolitusi.
“Sellest ei saa kuidagi kõrvale hiilida või sellest aruandest mitte teada. Eks igasuguseid ettevõtteid võib olla, aga suured nagu meie ei saa kindlasti kuidagi kõrvale hiilida,” lisas Luks.
Päästeamet: tuleohutusega tegelegu kindel inimene
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõte võiks ühe kindla inimese tuleohutuse eest vastutama panna ning lasta tal teemaga süvenenult ja järjepidevalttegeleda, soovitas Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja.Järgneb intervjuu Ants Aguraiujaga.
Kui tihti peab ettevõttes evakuatsiooniõppusi korraldama? Teatud kriteeriumide alusel peab osa ettevõtteid korra aastas korraldama evakuatsiooniõppuse. Selline kohustus on pandud seitsmele ettevõtete kategooriale.Peab olema tulekahju korral käitumise plaan, kuidas on korraldatud evakuatsioon tulekahju korral. Selle alusel koolitatakse ettevõttes ka inimesi ning pannakse paika õppuse stsenaarium, mis tuleb töötajatega läbi mängida.
Mida Teie arvate, kui paljude ettevõtete töötajad teavad oma ettevõtte evakuatsiooniplaanist ja käitumiskorrast tulekahju korral? Kõik peavad tulekahju korral oskama tegutseda ja ka teadma, mis on nende kohustus. Töötaja peab evakuatsiooni korral majast väljuma ja teadma, kus on kogunemiskoht. Inimene, kel on asutuses suuremad kohustused, peab saama ka lisakoolituse. Asutuse juht määrab need isikud käskkirjaga.
Millised on levinumad vead, mida kontoriruumides tehakse? Kui hoone on ehituslikult tuleohutussektsioonideks jaotatud ja trepikodades või korruse peal on näiteks tuletõkke uksed, siis need uksed on teinekord sulguritest lahti tehtud. See on levinuim rikkumine. Samamoodi on levinud viga evakuatsiooniteele asjade ladustamine.
Kas Teile meenub mõni tuleohutusvaldkonna karm õppetund? Eks see Saaremaa Ühisgümnaasiumi näide on, ja Tallinnas juhtus ka analoogne juhtum paar aastat tagasi, kui trepikojas süttisid võimlemismatid. Ühel juhul ei olnud hoones tuletõkkesektsioone ja teisel puhul olid nad olemas ning tagajärjed olid hoopis teised. (1996. aasta Saaremaa põlengus hukkus kaks last ja 70 sai kannatada. – toim)
Mida Te soovitaksite ettevõtjatele? Ettevõttes peaks kindlasti olema inimene, kes on tuleohutusega kursis. Kui teenus on sisse ostetud, ei pruugi asutusel olla kogu vajalikku informatsiooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pane tähele
Kes peavad tuleohutusaruande esitama?
Ehitised, kus päästetööd on ohtlikud või raskendatud10- ja enamakorruselised hoonedMaa-alused garaažid kogupinnaga üle 2000 m2
Hooned, kus on elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvad ettevõtted, side- ja navigatsiooniasutusedHooned elektri-, soojus-, telekommunikatsiooni-, vee- või kanalisatsioonivarustuse tagamiseks, mille kaudu teenindatakse vähemalt 1000 inimest
Majutushooned50 ja enama kohaga hoonedÕpilaste ühiselamud või laagrid, kui hoones on kohti enam kui 50 inimesele või kui seal on majutuseks enam kui 25 tuba
Ööpäevläbi kasutatavad hooned, kus viibivad hoolealused või isikud, kes tulekahju korral ei saa iseseisvalt evakueerudaRavi- või hoolekandehooned, kus viibib püsivalt 10 või enam isikut, kes ei suuda iseseisvalt evakueeruda10 ja enama kinnipeetava isikuga vanglad, arestimajad jm kinnised asutused, kus isikute liikumisvabadus on piiratud
Haridus- ja teadusasutused, kus on alalisi viibimiskohti enam kui 10 inimeseleKoolieelsed lasteasutusedPõhikoolid, gümnaasiumidKutseõppeasutusedÜlikoolid, rakenduskõrgkoolid
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitised, kus kogunevad suured rahvahulgadKogunemisruumid või -hooned, mida kasutab püsivalt enam kui 150 inimestKogunemisruumid ja -hooned, millel on rohkem kui üks korrus ning kus on alalisi viibimiskohti enam kui 50 inimesele
Tööstus- ja põllumajandushoonedÜle 1500 m2 pindalaga hooned, kus hoiustatakse või töödeldakse peamiselt põlevmaterjali või plahvatusohtlikke aineidEhitised, milles paiknevad ettevõtted kuuluvad ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kategooriasse
Allikas: päästeamet