Xi Kremlis: me ei tulnud siia aega raiskama

Hiina president Xi Jinping sõlmis oma esimesel välisreisil Moskvas olulisi lepinguid, vahendab Bloomberg.

Venemaa otsustas anda Hiinale Arktika nafta ammutamislitsentside osaluse, mis seob maailma suurima nafta- ja maagaasitootja suurima energiatarbijaga.

Hiina võib kahekordistada nafta impordi Vene Rosneftilt üle 620 000 barrelile päevas, mis paneb küsimärgi alla senise suurima Vene nafta ostja Saksamaa rolli. Plaanitakse ka allakirjastada Venemaalt Hiinasse maagaasijuhtme rajamise leping. Hiina China National Petroleum asub koos Rosneftiga otsima Arktikas naftat. See on esimene selline tehing Aasia ettevõttega.

Börsifirma Rosneft, mis on naftatoodangult maailma suurim, võtab Hiina arengupangast 2 miljardit dollarit laenu, mille tagatiseks on 25aastane naftatarne. Gazprom plaanib jõuda aasta lõpuks Hiinaga 30aastase gaasilepinguni.

“Me ei tulnud siia aega raiskama,” ütles Xi tõlgi vahendusel Kremli tseremoonial, nimetades lepinguid läbimurdeks.

Aastane naftaeksport võib kasvada kuni 31 miljonile tonnile ehk 620 000 barrelile päevas praeguselt 15 miljonilt tonnilt. Saksamaa oli 2011. aastani Venemaa suurim naftaklient, ostes 700 000 barrelit päevas. Hiina oli neljas Hollandi ja Poola järel.

Gazprom ehitab nn idatorustiku Hiina, mida mööda peaks 2018. aastal liikuma Hiina 38 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Gaasitarned võivad kasvada 60 miljardi kuupmeetrini. Gaasitorustik, mille rajamist on arutatud juba üle 10 aasta, võib sisaldada ettemakset Hiinalt.