- OMX Baltic−0,17%322,76
- OMX Riga0,06%967,02
- OMX Tallinn−0,05%2 278,07
- OMX Vilnius−0,54%1 506,08
- S&P 500−1,35%7 652,27
- DOW 30−0,12%52 792,94
- Nasdaq −2,74%25 970,94
- FTSE 100−0,26%10 725,03
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,89
- OMX Baltic−0,17%322,76
- OMX Riga0,06%967,02
- OMX Tallinn−0,05%2 278,07
- OMX Vilnius−0,54%1 506,08
- S&P 500−1,35%7 652,27
- DOW 30−0,12%52 792,94
- Nasdaq −2,74%25 970,94
- FTSE 100−0,26%10 725,03
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,89
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis risk varjupaigataotlejate arvu järsuks kasvuks
Uuring tõi välja, et Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Balti- ja Põhjamaades pole kasvutrend olnud järjepidev, vaid kõikumistega. Eesti eristub teistest Balti- ja Põhjamaa riikidest sellega, et Eestis ei ole veel kordagi toimunud märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal.
Migratsiooniuuringute keskuse juhi Kert Valdaru sõnul on Eesti jäänud varjupaigataotlejate arvu hüppelisest kasvust hetkel kõrvale, kuid riik peaks nii Euroopa kui lähinaabrite tänasele kogemusele tuginedes valmis olema suureks varjupaigataotluste arvu tõusuks.
"Kui kasv tuleb, on see suur välja kutse kogu ühiskonnale. Peame suutma mõistliku ajajooksul varjupaigataotlused menetleda ning samas tagama rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele inimväärse elukeskkonna. On kindlasti mõtlemisainest, mida teha ja kuidas ühiskonda ette valmistada juhuks, kui pagulasvoog jõuab ka meieni," märkis ta.
Suurim tõus oli Eestis ja Lätis 2011. aastal, mil Eestis soovis varjupaika 36 taotlejat enam kui 2010. aastal ja Lätis 275 taotlejat enam. Leedus aga toimus suurim tõus eelmisel aastal, kui taotlejate arv kerkis 120 inimese võrra. Põhjamaades kasvas varjupaigataotlejate arv enim Norras 2009. aastal 2795 ja Soomes 1930 taotleja võrra. Rootsis toimus suurim tõus mullu, kui taotlejate arv kasvas 14 155 võrra.
Rändemonitooringust selgub veel, et eelmisel aastal iseloomustas nii Balti riike, Põhjamaid kui ka Euroopa Liitu Süüriast pärit kodanike ülivõimas esiletõus. Jätkuvalt on kõrge ka Afganistani varjupaigataotlejate arv. Balti riikides oli enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Vietnamist. Põhjamaades on aga suur Somaaliast pärit varjupaigataotlejate osakaal. Kõige rohkem oli Euroopa Liidus varjupaigataotlejaid Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt.
Euroopa Liidus keelduti mullu varjupaika andmast 73%-le taotlejaist. Enim keelduti varjupaika andmast Kreekas (99%), Luksemburgis (98%) ja Iirimaal (90%). Balti riikidest keelduti varjupaika andmast kõige vähem Eestis (66%), jäädes alla Euroopa Liidu keskmise näitaja.
Balti riikidest tehti enim tagasilükkavaid varjupaigaotsuseid Leedus (86%) ja Lätis (83%). Enim keelduti Põhjamaades taotlustest Norras (76%). Euroopa Liidus kõige vähem varjupaigataotlusi tagasilükkavamaid riike on Malta (10%) ja sellele järgnev Soome (50%).
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Oravate ja sotside jutt läheb risti
Investor Toomase kommentaar
Tagasi Äripäeva esilehele