Läti peaminister: Krugman eksib

Alanud nädalal ootab Läti Euroopa Komisjonilt oma europüüdlustele esimest konkreetsemat kinnitust. Samuti kutset OECDsse, maailma arenenud riikide organisatsiooni.

Samas tunnistab Läti peaminister riigis tõsiseid probleeme suure väljarände ja ebavõrdsuse kasvuga, mille vastu on arutusel madalamapalgaliste maksukoorma kergendamine. LNG-terminali võinuks aga ikkagi hoopis Riiga ehitada.

Järgmisel (sel – toim.) nädalal kohtuvad Balti peaministrid Riias, siis arutame. Meie positsioon ei ole muutunud - meil oli rida tehnilisi ja juriidilisi küsimusi, mida arutasime eelmise valitsusega. Põhimõtteliselt oleme huvitatud, kui see on majanduslikult tasuv. Uus dimensioon on Leedus eitava tulemuse andnud referendum – ootame selgust, mis selle tulemusega saab.

Ausalt öeldes usume siiani, et terminali parim asukoht oleks Riia. Sealt saab ehitada juhtme Incukalnsi gaasihoidlasse, kus on juba olemas infrastruktuur nii Leedu kui ka Eesti varustamiseks. Ei ole vaja kogu regiooni gaasitranspordi süsteemi ümber suunata. Boozi analüüs andis teistmoodi  tulemuse ja me aktsepteerime seda. Vaatame, mis see nüüd süsteemi ümberhäälestamisele tähendab ja kes selle eest maksab. Boozi analüüsis neid detaile polnud.

Praegu suuremat kasvu ette näha ei ole, sest tegime alles hiljuti gaasiprojektidesse suuri investeeringuid ja uusi ei kavanda. Kui gaasi tarbimine edaspidi kasvaks, siis tööstustarbimisena. Majapidamiste tarbes näeme pigem vähendamist.

Oleme põhimõtteliselt graafikus. Esimene tähtaeg on 2014. a aprillis, et kolmandatele osapooltele oleks tagatud juurdepääs gaasivõrgule ning et jaotusvõrgud saaksid lahutatud. Lisaks peame kõnelusi Leeduga, et Klaipeda LNG-terminali gaas saaks juurdepääsu Incukalnsi hoidlale.

airBalticu restruktureerimise kava ellu viies vähenes mullu firma kahjum neli korda ja tuleval aastal loodame kasumisse jõuda. Paralleelselt koostame vastust Euroopa Komisjonile. See on groteskne olukord – samad inimesed, kes osaniku ja tegevjuhina palusid riigil kapitali hankimises osaleda, kaebavad nüüd nende samade otsuste peale. Jätkame investori otsinguid, käimas on mitmed kõnelused. Ei välista täielikult ka Balti ühist lennufirmat.

Absoluutselt.

Avalik arvamus paraneb hoolimata Küprose kriisist. On selge, et kui euroala on kolm aastat kriisis olnud, on raske selgitada, miks liitumine on jätkuvalt kasulik. Praegu keskendume majanduslikele argumentidele. Kui liitumine on otsustatud, läheb fookus praktilisele poolele - mis juhtub lattidega inimeste taskus, pangakontol jne.

Toon tihti Eesti näidet. Eesti liitus kriisi ajal, kuid arvamusküsitlused näitavad, et ligi 70% eestlastest leiab, et see oli õige otsus. Majanduslikud argumendid on Lätis samasugused nagu Eestis.

Juuni alguses ootame Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangut. Loodame, et see on positiivne ja soovitab Läti liikmeks võtta. Ise teeme praegu tööd euroala liikmesriikidega, et positiivse soovituse korral oleks olemas ka e poliitiline toetus. Kõik otsused peaksid olema juuliks tehtud.

Euro valuutana ei ole ju kriisis. Kui keegi euro pärast muretseb, siis pigem euro tugevuse pärast dollari või jeeni suhtes. Latt on euroga seotud – mis juhtub euroga, juhtub nii või teisiti latiga ja nii ei ole põhjust mitte liituda. Samas on rida positiivseid mõjusid – madalamad laenuintressid, madalamad konverteerimiskulud, välisinvesteeringute kasv – nagu ka Eestis.

Üks peamisi probleeme oli, et ei olnud toimivaid sanktsioone ja kontrollimehhanisme. Riikidel lasti Maastrichti kriteeriumid lihtsalt täitmata jätta ja midagi ei juhtunud. Siin on rida otsuseid juba tehtud, mis tuleb nüüd ellu viia. Kõige olulisem on järgida reegleid. Teine plokk puudutab solidaarsusmehhanisme raskustes riikide toeks, kus on loodud EFSF ja ESM. Väga oluline on ka Euroopa Keskpangas tehtu. Järgmine samm on pangandusliit.

Rootsi puhul pole selge, kas nad pangandusliiduga liituvad. Kui vaadata pangandusliidu ettepanekut, siis euroala sees saavad riigid parema tehingu kui väljapoole jäävad riigid. Nende jaoks on abifond ESM, euroalast väljas riikidel sellist selgust ja kindlust ei ole. Samas ma ei usu, et Rootsil ei lasta kehtestada oma pankadele kõrgemaid nõudeid, kui nad seda vajalikuks peavad.

Mis puudutab poliitilist liitu, siis me ei näe mingeid praktilisi ettepanekuid. Rohkem Euroopat – siin ei ole ma eriti optimistlik. Paar kuud tagasi hääletasid kõik valitsusjuhid esimest korda vähema Euroopa poolt, kinnitades ELi 2014-2020 eelarve. See oli esimest korda väiksem kui eelmine. Ma ei arva, et väiksema eelarvega saab rohkem Euroopat.

See on probleem. Maailmapank koostab praegu ülevaadet meie sotsiaalkindlustussüsteemist, kuidas raha sihipärasemalt kasutada ja nimelt seda ebavõrdsuse probleemi lahendada. Üks probleem on ka madalad palgad – tulevast aastast tõstame miinimumpalga 320 eurole. Arutame ka maksupoliitikat. Meil on koalitsioonis probleemid meie oma Reformiparteiga, mis väidab, et kärpida tuleb vaid üksikisiku tulumaksu määra. Meie partei Ühtsus toetab pigem maksuvaba miinimumi tõstmist ja maksuvabastusi ülalpeetavate arvust lähtuvalt. See muudab maksusüsteemi progresseeruvamaks ja ei keskendu niivõrd maksu määrale. Arutame seda kui paneme kokku 2014. a eelarvet. Ka Euroopa Komisjon soovitustes Lätile on leevendada madalamapalgaliste maksukoormust.

Praegu pole plaanis ei ole. Peamiselt keskendume tööjõumaksude kergendamisele. Näiteks tarbimiselt või kapitalilt maksukergendusi ei plaani.

Püüame haridussüsteemi paremini kohandada tööturu vajadustele - reformime kutseharidussüsteemi Saksamaa ja Austria mudeli eeskujul. Samuti püüame ELi vahendite toel tõsta tööstuse tehnoloogilist taset. Läinud aasta oli selles mõttes ajalooline, et  esimest korda importisime puitu rohkem kui eksportisime. See näitab, et suutsime ise rohkem väärtust lisada.

Mis puudutab väljarännet, siis töötame välja programmi re-immigratsiooni toetamiseks. Seni keskendume peamiselt sellele, et hoida Läti kogukondadega välismaal ühendust.  Enne kui inimesed naasma hakkavad, peab töötus alanema, aga see on alles kahekohaline number. Hiljuti võtsime vastu topeltkodakondsuse seaduse, mis ei sunni välismaale kolinud lätlasi valima patriotismi ja mugavuse vahel. Samuti toetame pühapäevakoole suurima läti kogukonnaga riikides, laste suvelaagreid Lätis jne.

Kohtusime hiljuti Peterburis Venemaa peaministriga. Arutasime piiriülest koostööd, piiriületuse parandamist. Tööd tuleb teha igas suunas. Kaubakäive Venemaaga kasvas mullu ca 25% ja turistide arv ca 30%. Ida suunas on selge potentsiaal, kaasa arvatud teised SRÜ riigid. Samuti tuleb tööd teha uute turgudega Jaapanis, Lõuna-Koreas, Brasiilias. Ent lõviosa Läti ekspordist läheb ka edaspidi eelkõige lähiregiooni - teistesse Balti riikidesse, Põhjalasse, Poola, Saksamaale, Venemaale.

Et ta eksib. Ta on eksinud algusest peale, kui väitis 2008. aastal, et Läti on uus Argentiina ja läheb pankrotti. Valmistasime talle pettumise ja nüüd üritab ta leida, mis meil viga on. Ta on oma argumentide aluseks võtnud perioodi, kus Läti majandus oli tugevasti ülekuumenenud ja rehkendab, mis kõik võinuks olla, kui trend oleks jätkunud. See on absurd. IMF ja Euroopa Komisjoni hinnangul ületas Läti majandus kriisi eel potentsiaalset kasvu 10% võrra. Nii et 10% kaotamine oli vaid tagasiminek majanduse potentsiaalse kasvu tasemele. Kasvu küttis suur laenubuum. Laenuraha hulk majanduses kasvas 2004-2007 neli korda. Ma ei arva, et kui siit projitseerida trendi jätkumist, olnuks see jätkusuutlik. Praegu ületab aga rida Läti majandusnäitajaid juba kriisieelset taset. Näiteks tööstustoodang, eksport ja ka keskmine palk.