Heiti Hääl – sussi sahistama ei hakka!

Hääle kabinet on täis pakke ja kingitusi, põrandal on isegi peaga ilvesenahk. Häälel oli hiljuti sünnipäev. “See on vaid osa,” lausub Hääl muiates ja annab mõista, et kodus on veel kingikuhilaid. Tegelikult palus ta sünnipäevapeole tulijatel asju mitte tuua, vaid “kinkida” toetust hobustele. Ligi 200 külalisega peol kogutigi hobustele üksjagu raha.

Heiti Hääl ja hobused on lahutamatu kooslus. “Hobused on viimased 20 aastat andnud mulle kõige suuremaid positiivseid emotsioone,” lausub Hääl, kel oli hiilgeajal kokku ligi 40 hobust. Mõne aasta taha jääb ka suurtehing ratsu Big Boyga.

Kui inimesed hobustest muidu suurt kuulda ei taha, siis Big Boy tehing ja summad huvitasid üldsust kohe eriti. Tehingu summa jäi miljonitesse eurodesse.

Riisalu tõi kütuse juurde. 1993. aastal kutsus ­Aivar Riisalu Hääle kütuseärisse. Meeste teed on nüüd lahku läinud, kuid Hääl kasvatas üles rea ettevõtteid, mis koondas hiljuti Alexela Grupi alla.

“Olen tegelikult isehakanud ettevõtja, ma ei tea ettevõtlusest midagi. Olen hariduselt santehnik –peaksin aitama, kui kellelgi vets ei tööta,” naljatab Hääl ja lisab, et inimestel jääb teinekord puudu julgusest, et teha oma firma või tulla välja uue ideega.

“Inimene on loomult laisk. Ettevõtjaks hakkamine on elatise teenimiseks kõige raskem viis,” leiab Hääl ja lisab, et kui risk õigustab, on see kindlasti ka kõige produktiivsem viis.

Ka Häälel on karme kogemusi olnud, näiteks siis, kui pronksiöö tulemusena Vene transiit ära kukkus. Ebaõnnestumisi trotsib ta aga pigem enese sees, kui et kallaks kõik kellegi teise kaela.

Häält peetakse jõuliseks, sihikindlaks ja kohati hullude ideedega inimeseks. Tema kohta on enamasti alati midagi öelda. Ta torkab silma. Kas siis kasvu, fantaasiarikaste ideede või huumorimeelega. Pole küsimust, millele ta vastata ei oskaks. Isegi kui ei taha rääkida, oskab ta elegantse huumori abil välja keerutada. Ta räägib ja laseb rääkida, kuid samas hoiab kontrolli.

Hääl nimetab ennast vestluse ajal paar korda kontrollifiriigiks, kes langetab otsuseid vastavalt kõhutundele. Samas ei kuulu ta enda sõnul ettevõtjate hulka, kes tahaks palehigis igavesti tööd teha. “Tahaksin lähema aasta-paari jooksul saavutada selle, et vabastan ennast kõigi ettevõtete tegevjuhtimisest,” lausub Hääl, kes eelistaks olla rohkem mõtleja ja strateegia kujundaja.

“Ilmas on nii palju ilusaid kohti, mida tahaks näha! Tahaksin merel purjetada,” lausub Hääl merekaru kombel silmi kissitades ja pilku kaugusse suunates. Tegelikult, nagu arvata, on tal plaan olemas. Tal on alati plaan. Nimelt osaleb ta koos abikaasa Reedaga üle Atlandi võidusõidul.

“Ma ei saa aru inimestest, kes ostavad Vahemere äärde või Hispaaniasse maja. Maja on kohustus,” ütleb ta. “Kogu aeg vasardab kuklas, et kurat, ma olen seal Hispaanias ainult ühe nädala olnud! Maailmas on ägedaid kohti nii palju. Nii-öelda ujuv suvila saab olla ükskõik millise ookeani ääres,” räägib Hääl vaimustunult.

Oma vara ja saavutustega Hääl avalikkuse ees ei eputa. Seltskonnaüritustel ega meedias teda naljalt ei kohta. “Ahvi tunnevad kõik, kuid ahv ei tunne kedagi,” ütleb Hääl ja rüüpab sõõmu kohvi.

Hääl praakis Alexelast armukadeduse välja

Heiti Hääl teatas hiljuti, et koondab kõik oma ettevõtted Alexela Groupi alla. Tõukeks oli ajakirjanduses ja poliitringkondades keerelnud jutt, et omanike taust on segane. Lisaks on lihtsam end jagada ettevõtete vahel, kui neid on vähem.“Ajakirjanduse ja poliitikute suust oli palju kuulda, et Alexela kamp on segase taustaga – mis puudutab omanikeringi siis. Mõtlesime, et kui see kõiki nii väga häirib, teeme siis struktuuri lihtsamaks,” seletas Hääl ja lisas, et enam läbipaistvamaks pole struktuuri võimalik teha.Eesti maksusüsteem ei soodusta Hääle sõnul eraisikuna investeerimist, tulumaksusüsteem on selline, et parem on hoida raha ettevõttes. “Kuna ma veel pensionile minna ei plaani, siis pole me dividendide maksmisega Alexelas ka liiga silma paistnud. Pigem tahame investeerida, majandust edendada. Pangaintressid jäävad pika puuga alla inflatsioonile, raha pangas hoidmine ei ole just väga mõistlik tegevus,” kommenteeris Hääl.Tema sõnul olid koondumisel ka inimlikud põhjused. “Meil on ajalooliselt olnud palju äripartnereid eri ärides. Eks see muutus ajaliselt koormavaks,” märkis Hääl ja lisas, et iga suhe, olgu äris või eraelus, nõuab aega, ning erimeelsuste vältimiseks peab see olema kvaliteetne. “Kui partnereid on mitu, tekib armukadedusega sarnane asi,” räägib Hääl.Hääl pole enda sõnul börsile investeerija. “Ostsin Tallinna Vee aktsiaid pärast seda, kui naine ja tütar ei tulnud enam duši alt välja ja mina pidin veearveid maksma,” naerab Hääl.

LNG-terminal: venima jäänud trikoovoor

Alexela Grupi suuromaniku Heiti Hääle suurim projekt on praegu LNG-terminali rajamine. Selleks, et LNG-terminal jõuaks Euroopa Liidu rahastamise esimesse vooru, tuleks otsus asukoha suhtes langetada kohe. Hiljemalt sügiseks. Ometi pole naabrid Eesti ja Soome suutnud kokku leppida ja nüüd on appi kutsutud Euroopa Komisjon, kes peab langetama otsuse, kummale kaldale terminal tuleb.Millal Euroopa Komisjon otsuse teeb, ei tea aga veel keegi. Samuti on veidi segane, kas n-ö trikoovoorus osalevad Soome Inkoo sadam ja Paldiski või on lõppvooru kaasatud ka Muuga projekt.Heiti Hääle sõnul on pragmaatiliselt vaadates LNG-projektile parim asukoht Paldiski. Eestis üritati alguses ühe projekti asemel arendada korraga kolme LNG-projekti ja see andis Soome riigile edumaa. “Eesti riigil tekkis kindel positsioon veebruari alguses, pärast mida on majandusministeerium ja selle energeetikaosakond – müts maha! – Brüsselis hästi asju ajanud,” tunnustab Hääl. “Nendes koridorides pole meil, ettevõtjatel, väga midagi teha. Soomlastega ei saa keegi teine peale riigi ju kokku leppida.”

Raha on juba kulutatud. Lisaks ajale on Alexelal Paldiski terminaliprojektile kulunud ligi 5 miljonit eurot. “Väikeettevõtjale on see suur raha. Kui me 2008. aasta sügisel alustasime, oli Eestis LNG-terminalist teadjate hulk väike. Ettevõtja edu üks saladusi on olla ajast ees ja mõelda asjadele, mis tulevad mingi aja pärast,” räägib Hääl, miks ta LNG-projekti ette võttis. “Kui oleksin 2008. aastal teadnud, kui poliitiliseks see asi läheb, poleks ma seda elu sees tegema hakanud,” räägib Hääl.Terminaliprojekti alustas ta lootusega, et projekteerimisele kulub paar aastat ja ehk 5 miljonit krooni. Nüüdseks on möödas viis aastat ning raha kulunud peaaegu viisteist korda rohkem. “Ja palju on kulunud aega selgitamisele, et ma pole kaamel...,” ohkab Hääl.Kui pikka aega oli riik LNG-projekti teemal vait, siis viimastel kuudel on poliitikud tublid olnud, tunnustab Hääl.Majandusminister Juhan Parts on hiljuti mõista andnud, et Eesti eelistab Paldiski projekti. Samuti märkis Parts, et kui vaadata äriplaani, erainvestorite valmidust investeerida ja kiirust, siis on samuti kaalukauss Paldiski kasuks. Partsi sõnul tuleb vaadata projekti nii, et see tuleb regioonile tervikuna kasuks, kuid samas tõdes ta, et loomulikult on Eesti huvitatud sellest, et terminal tuleks pigem Eesti kui Soome poolele. “Kas selles on mingit kahtlust seni olnud üldse või?” küsis Parts ja lisas, et praegu oodatakse sõltumatu komisjoni otsust ning veel on vara öelda, millal see otsus saabub. Kuid samas lisas ta, et ollakse huvitatud sellest, et otsus tehakse nii, et see jõuaks ka veel ELi rahastamise esimesse vooru.

Barroso nõustus vahemeheks hakkama. Ka peaminister Andrus Ansip on tegudele asunud. Ansip kohtus 23. mail Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga ja kõne all oli regionaalse vedelgaasiterminali asukoht. Barroso nõustus erapooletu hindaja rolli võtma, kuna nii Eesti kui ka Soome valitsus lubasid selle hinnangu tulemusi aktsepteerida.Kui seni põrgatati palli ühelt lahekaldalt teisele, siis nüüd oodatakse kolmanda osapoole otsust. Hääl märgib, et see on praegu asjade parim lahendus. Kuid kui otsusele kiiresti ei jõuta, pole tema sõnul välistatud ka see, et jäädakse raharongist lihtsalt maha.“Seis on endiselt ebaselge. Soomlastel pole praegu nii suurt vajadust kokku leppida, neil on veel 10 aastat aega,” selgitab Hääl. “Praegu võivad nad endale lubada, et annavad alla ja ütlevad meile, et võtke teie, eestlased, ja tehke. Erinevalt meist või lätlastest või leedukatest on soomlastel garanteeritud gaasitarneleping järgnevaks 12 aastaks – ja meist oluliselt soodsamatel tingimustel,” lisab Hääl.Hääle sõnul ei suuda LNG võistelda hinnaga, millega soomlased praegu Venemaalt gaasi ostavad. “Loomulikult keegi püssi põõsasse ei viska, aga tõenäosus, et otsust sel suvel ei sünni, on ikka väga suur,” avaldab Hääl ja lisab, et pragmaatiliselt võttes ei tohiks otsust olla raske Paldiski kasuks teha. Kuid, kui see läheb teisiti, on see otsus tema hinnangul pigem poliitiline. “Soome põhiargument on nende turg, mis tarbib gaasi neli-viis korda enam kui meie oma. Ja teine argument on see, et nemad on Euroopa Liidus netomaksjad, aga meie oleme netosaajad, seega võiksid nemad ka midagi saada.” Hääle sõnul aga ei peaks kumbki soomlaste argument üles kaaluma seda, et terminal lahe põhjakaldal oleks oluliselt kallim ja meresõiduohutuse seisukohast kirjeldamatult ohtlikum.Kui peaks tõesti juhtuma, et Eesti-Soome regionaalset terminali ei tulegi, on Hääle sõnul teise variandina võimalik ehitada ka viis korda väiksem terminal, mis rahuldaks vaid Eesti vajadusi.“Selle oleme nõus peaaegu et valmis tegema oma äririski peal. Olen veendunud, et gaasil on energiakandjana suur tulevik. Seda eriti tingimustes, kus heitmekvoodid muutuvad järjest kallimaks – gaas aga on väga puhas energiakandja,” räägib Hääl, kelle sõnul võiks Eesti oluliselt suurema osa elektrienergiast toota gaasist. Põlevkivi aga visata ahju vaid siis, kui maailmas asjad pingeliseks keeravad.Efektiivne oleks kogu kaevandatav põlevkivi pressida õliks, see maha müüa ja osta sisse gaasi, leiab Hääl. “Sinna vahele jääb õige mitu miljonit positiivset väliskaubandusbilanssi, ehk me saame õlist nii palju rohkem raha, kui on vaja kulutada gaasiostuks, et seesama elekter toota. Stabiilse maailma tingmustes tuleks elada nii,” õpetab Hääl ja lisab, et järgmise sammuna võiks gaas liikuda ka transpordisektorisse, alustades rongidest ja veoautodest ning tõmmates kaasa sõiduautod. “Minu ­auto sõidab gaasiga. Gaas on 40% odavam kui bensiin või diislikütus. Arvan, et elu sinnapoole kisub. Ärevus on igatahes suur,” räägib Hääl õhinal.

Looduskaitsjad tõstsid pead

Eestimaa Looduse Fond vaidlustas kohtus Paldiski linnavolikogu otsuse, millega kehtestati Alexela teemaplaneering LNG-terminali rajamiseks. “Meie oleme seal kolmas isik. Jaanipäevaks peaks esimese astme otsus tulema. Aga kohus on keeldunud esmasest õiguskaitsest ehk volikogu otsus ja planeering on endiselt jõus ning kõiki menetlustoiminguid terminali ehitusloani jõudmiseks saame edasi viia. Midagi selle taga ei seisa,” ütleb Hääl.Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul leiavad nemad, et Natura 2000 alal, kus on palju loodusväärtusi, sealhulgas merelindude liike, kaitsealuseid taimeliike ja loomade elupaiku, ei ole selline tööstusrajatis võimalik.

Kranich müüs osaluse

LNG-terminali rajamisega tegelenud praegune Eesti Loto juhataja Heiki Kranich müüs hiljuti oma ettevõtte LNG Estonia aktsiad MANE Capitalile.“See vastab tõele, jah, see oli formaalsus. Aktsiaseltsi omamine selle projekti puhul pole oluline,” kinnitas Kranich. Samas ei soovinud ta hinda öelda. “Tehtud uuringud kuuluvad minu ettevõttele. AS LNG Estonia on lihtsalt äriühinguna keha, mis antud olukorras ei oma mingit tähtsust,” märkis Kranich. LNG Estonia kuulus maadevahetamise skandaali ajal kuulsaks saanud Kranichi firmale Heinich.Uue omaniku MANE Capitali tegevusalaks on märgitud finantsteenuste osutamise. Ettevõtte taga on Imre Noorikas, kes on ka seotud maksunõustamise ja raamatupidamisettevõttega UP Finance Group OÜ. Noorikas kinnitas telefonis ostu.Heiti Hääl lausub kommentaariks, et mõni aasta tagasi kaalusid nad Heiki Kranichiga LNG-projekti koos teha. “Me ei saanud kokkuleppele ja me pole sel teemal peaaegu kaks aastat mingeid mõtteid vahetanud. See on päris huvitav, kui see kuhugi müüdud on. Heiki Kranichi projekt on ju oma asukoha ja sisu mõttes sama projekt, mida Elering ja Vopak praegu ajavad,” rääkis Hääl.LNG Estonia on 2007. aastal loodud ettevõte, mis loodi regionaalse LNG-terminali rajamiseks. Alguses oli projektis 40 protsendiga sees ka Kristel ja Andres Sarrile ning Peeter Värnikule kuulunud Eesti Talleks. Kranich lausus toona, et Eesti Talleks lahkus omanikeringist, sest ei soovinud enam ­uuringutele raha alla panna. Ka jättis ta toona saladuseks terminaliprojekti võimalikud rahastajad.Noorikas ei soovinud oma plaanidest rääkida:

Kas vastab tõele, et ostsite LNG Estonia aktsiad? Jah, vastab tõele.

Miks Te need aktsiad ostsite, milline on edasine plaan? Ma praegu hea meelega ei kommenteeriks. Mul ei ole kahjuks aega.

Kas Te ostsite LNG Estonia nime pärast või on Teil plaanis seda projekti kuidagi teisiti edasi arendada? Ei ole.

Millal Teil on aega täpsemalt rääkida? Ma ei oska öelda, täna kindlasti mitte. Kuid ega mul selliseid suuri ambitsioonikaid plaane ei ole.

Tegemist ei ole ju ettevõtte likvideerimisega, tegemist on ikka mingi muu plaaniga? Aga räägime teinekord, ma tõesti praegu ei saa rääkida.

 

Taust

Lähedaste ring

Eelmisel aastal liitus Alexela ettevõtetega ka Heiti noorem vend Marti, kes võtab tulevikus tõenäoliselt Heitilt grupi tegevjuhtimise üle.Ühes grupi tütarettevõttes töötab ka tütar Maria. Kui Heiti langetab otsuseid peamiselt kõhutunde põhjal, siis tütar Maria tõestab asjad enne ära ja alles siis otsustab. Hääle sõnul on neil tütrega väga hea koostöö, kuigi tütar esialgu isa ettevõttesse tulla ei tahtnud – tahtis enne midagi muud teha ja näha. Samuti on Heiti väga rahul sellega, et vend grupiga ühines. Ka Marti soovis ennast enne maailmale tõestada, et ei jääks suure ja võimsa venna varju.

 

Mis on mis

Alexela Group OÜ

omanikud, %Heiti Hääl 36,92Igor Bidilo 36,42Evgeny Bidilo 7,43Marti Hääl 5,96Aarto Eipre 5,94Vladimir Anisimov 0,08Alexander Grigorjev 4,93Gennady Gritsun 0,35Dmitry Kiselev 0,05Ain Kuusik 0,53Juhan-Lauri Parmas 0,65Ilja Trahtman 0,75

Alexela Groupi kuuluvad ettevõtted, osaluse %Alexela Energia AS 100Baltic Exchange OÜ 50Bestnet AS 77,18OmaKoduMaja AS 100Pakrineeme Sadama OÜ 50Paldiski Arendamise AS 85Terminali Partnerite OÜ 11,23United Air OÜ 100

Allikas: Äriregister, Heiti Hääl

 

Kommentaar

Raha pole pähe löönud

Meelis Press, sõber, arhitekt Heitil on hull energia ja tohutu hingesoojus. Äärmiselt positiivne inimene.Ta rügab rohkem teiste kui enda nimel. Ta pole meeletu tarbija ja see eristab teda tavalisest kapitalistist, talle pole raha pähe löönud. Ta on tohutu dünamo, kes ei soovi raugeda. Ärkab vara ja paneb õhtuni välja. Praegu me ehitame purjekat ja läheme sügisel koos purjetama. Tema puhkamised mööduvad tihti töö tähe all. Meil on sõpruskonnas komme, et teeme üksteisele ümmargusemaks tähtpäevaks kingiks näitemänge. Tema sünnipäeval oli hiljuti kabaree-teemaline näitemäng.Heiti tohutu energia väsitab teinekord ka teda ennast. Ümbermaailmareisid kukuvad välja sellised, et kui tal on palju vaba aega, siis ta genereerib veel tuhat mõtet ja tööd juurde. Tema jaoks on nädal väga pikk puhkus, tal on pea nii häid mõtteid täis, et rohkem ta vastu ei pea.

Ta on tank

Aivar Riisalu, endine äripartnerTa on tank, kes läheb jõuliselt läbi elu. Kuna ta läheb liiga jõuliselt, kipub jääma ka palju laipu. Ma ei tahaks seda tegelikult kommenteerida. Ta on hetkel nii tegija, mis ma siin ikka. Praegu me ei suhtle. Sünnipäeval käisin, imestasingi, et mind sinna kutsuti. Mõne sõna seal vahetasime, aga seal oli üle 200 külalise, tal oli tegemist.

Heiti suurimaks puuduseks on abivalmidus

Marti Hääl, vend ja äripartnerTa suudab mõelda suurelt, isegi nii suurelt, et kohati inimesed ei saa aru, kas ta teeb nalja või mitte. Temas on suur emotsionaalne kirg midagi ära teha ja ta on võimetu ühel kohal tegevuseta istuma. See iseloomustab teda nii inimese kui ka ettevõtjana. Ettevõtja elu seisnebki tema hinnangul selles, et tuleb võtta piisavalt asju ette, et õnnestumisi oleks mahult rohkem kui ebaõnnestumisi. Ta on rahutu hing.Heiti on ise öelnud, et ta pole kindlasti nii sitt mees, et tal vaenlasi poleks. Huvide ristumisel on ta alati üritanud kompromissile jõuda ja usun, et selles suhtes pole kellelgi talle midagi ette heita.Kui asjad ei suju, siis ta põleb selle pigem sisemiselt läbi. On vähe inimesi, kellega ta muret jagab ja koos mõtleb. Mul on hea meel ja õnn olla üks nendest. Kuid ka selles situatsioonis ta ei lange masendusse, vaid tal säilib piisav töövõime, et leida lahendus. Tema üks puudusi, kui nii võib öelda, on ehk abivalmidus, mille pärast ta on kindlasti elus ka palju lõivu maksnud. Eks mina jään alati tema väikevennaks, aga mind see ei häiri. Arvan, et meie vanusevahe ja erinev elukogemus täiendavad teineteist.

Eesmärk murda gaasimonopol

Ando Leppiman, majandusministeeriumi kantslerEesti ja Soome on viimane pool aastat Euroopa Komisjoni soovil aktiivselt tegutsenud, et leida kolmest variandist parim. Eelkõige on projektide kohta kogutud võrdlevat infot. Enne seda toimus regionaalse vedelgaasiterminali rajamiseks parima asukoha väljaselgitamise analüüs, mille tellis Euroopa Komisjon ja mis jõudis tulemusele, et parim asukoht on Soome lahe kaldal. Majandusministeeriumi seisukoht on praeguse info põhjal, et parim alternatiiv on Paldiski, kuid eelkõige on meie jaoks oluline, et parim projekt võidaks. Terminali rajamise poliitiline eesmärk on murda regioonis gaasimonopol. Kõigis muudes aspektides tuleks lähtuda majandusloogikast.

Elering jätkab Muuga projektiga

Taavi Veskimägi, Eleringi juhtElering jätkab koos Vopaki ja Tallinna Sadamaga Muuga projekti. Projekt on lubade hankimise faasis. Viimaste ­uudiste valguses valib nüüd parima projekti ilmselt Euroopa Komisjon. Parim projekt võitku! Turgu saab arendada nii siis, kui terminal on Muugal või Paldiskis või Soomes. Viimane variant sobib juhul, kui valmib Eesti-Soome gaasivõrke ühendav Balticconnector.

 

Taust

Heiti Hääle viis argumenti, miks on Paldiski parim asukoht LNG-terminali jaoks

1. Gaasitarne julgeolek. Alternatiivne variant annab trumbi lepinguläbirääkimistel gaasitarnija Gazpromiga. Juba see on tarbijale kasulik, sest tagab Eestile õiglase hinnaga gaasi ostmise.2. Kiire piirkondlik lahendus. Kogu projekteerimis- ja ettevalmistusperiood on tehtud ja see annab vähemalt kolme aasta pikkuse edu kõigi teiste ees.3. Ehitushind. Seda peab vaatama komplektis vajalike toruühendustega: Eesti-Soome merealune toruühendus ehk Balticconnector, maapealsed osad. Kõik see on Paldiskisse ehitades selgelt odavam kui mujale.4. Ohutus. Veeldatud gaasi pole võimalik tikust põlema panna. Vaid siis, kui jahutussüsteemid üles ütlevad, võib LNG pommiks muutuda. Kuid kogu 50aastase kasutusajaloo jooksul pole LNG ühtegi plahvatust põhjustanud.5. Meresõiduohutus. Laevatee Soome Inkoo sadamasse on 12 meremiili (20 km) ja spetsialistide hinnangul on see umbes viis korda liiga kitsas, et gaasitankeriga oleks seal ohutu sõita. Et maailmas levinud LNG-tankeriga Inkoosse sisse sõita, peaksid soomlased seal saari natukene kaugemale lükkama.